Eesti Kirjandusmuuseum
Eesti Kirjandusmuuseumi hoone
| Eesti Kirjandusmuuseumi direktorid | |
| 1940–42 | Mart Lepik |
| 1944–45 | Mart Lepik |
| 1945 | Richard Viidalepp (kt) |
| 1945–50 | Alice Habermann |
| 1950–52 | Heinrich Tobias |
| 1952–54 | Salme Lõhmus (kt) |
| 1954–90 | Eduard Ertis |
| 1990–93 | Peeter Olesk |
| 1993–95 | Rutt Hinrikus (kt) |
| 1995–2005 | Krista Aru |
| 2005– | Janika Kroonberg |
Eesti Kirjandusmuuseum (EKM) on teadus- ja arendusasutus, mis täidab ühtlasi rahvuslike humanitaarteaduste keskarhiivi ja arhiivraamatukogu ülesandeid ning tegutseb EV Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas. EKM asutati kui Eesti NSV Riiklik Kirjandusmuuseum Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu otsusega 11. IX 1940 eramuuseumide riigistamise seaduse alusel Eesti Rahva Muuseumi Arhiivraamatukogust (asutatud 1909), Eesti Rahvaluule Arhiivist (asutatud 1927), Eesti Kultuuriloolisest Arhiivist (asutatud 1929) ja Eesti Bibliograafia Asutisest (asutatud 1921). 1946–95 oli EKM Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarteaduslik uurimisinstituut. 1953 omistati muuseumile Friedrich Reinhold Kreutzwaldi nimi. 1953–90 kandis nime ENSV Teaduste Akadeemia Fr. R. Kreutzwaldi nimeline Kirjandusmuuseum. EKM-i nime kannab alates 19. IV 1995. Samal ajal taastati ka arhiivide ajaloolised nimed. Veebruaris 2000 ühendati EKM-iga Eesti Keele Instituudi folkloristika osakond ja etnomusikoloogia osakond. EKM-i teadus- ja arendustöö on keskendunud rahvusteaduslike distsipliinide ja rahvuskultuuriliste allikmaterjalide uurimisele. Teadus- ja arendustöö peamiseks väljundiks on kultuurilooliste ja folkloristlike kogude nimistud, kartoteegid ning kataloogid, elektroonilised andmebaasid, uurimused ja allikmaterjalide publikatsioonid (paberkandjal ja digitaalsel kujul). EKM kogub rahvuskultuuri allikmaterjale, korraldab need uurijaile kättesaadavaks ja kindlustab nende säilimise. Avaldab sariväljaandeid „Paar sammukest. EKM-i aastaraamat” (aastast 1958, ilmunud 25 köidet), „Litteraria” (aastast 1984, ilmunud 24 köidet), „Methis” (aastast 2008, ilmunud 7 numbrit), „Folklore” (aastast 1996, ilmunud 46 osa) ja „Mäetagused” (aastast 1996, ilmunud 46 osa). EKM-i struktuuriüksused on Arhiivraamatukogu (u 940 000 säilikut, Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakond (2 311 000 säilikut)), Eesti Kultuurilooline Arhiiv (u 464 000 säilikut, lisaks audio-video- ja fotokogud), Eesti Rahvaluule Arhiiv (u 1 469 000 lehekülge käsikirjalisi säilikuid, audio-video- ja fotokogud), folkloristika osakond ja etnomusikoloogia osakond. 2001–07 tegutses EKM-i baasil Eesti Kultuuriloo ja Folkloristika Tippkeskus, mis ühendas Eesti Kirjandusmuuseumi, Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Tartu Ülikooli teadureid. EKM-i väljaandeid avaldab EKM-i Teaduskirjastus.
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2011
