Kant, Edgar

Edgar Kant  (21. II 1902 Tallinn –16. X 1978 Lund), geograaf ja majandusteadlane, dr. phil. nat. (1934, Tartu Ülikool), Eesti Teaduste Akadeemia liige ja humanitaarteaduste osakonna juhataja (1938). Väikekaupmehe poeg. Lõpetas 1928 Tartu Ülikooli (TÜ), töötas aastani 1932 stipendiaadina Viinis, Sankt Gallenis, Pariisis, Grenoble'is, Amsterdamis, Haagis jm, oli aastast 1928 TÜ õppejõud (1934–36 dotsent, aastast 1936 professor, 1936–38 majandusteaduskonna prodekaan, 1938–40 prorektor, Saksa okupatsiooni ajal 1941. aasta sügisest kuni 1944 ajutine rektor), 1937–39 ka Sõjaväe Ühendatud Õppeasutuste õppejõud. Varjas 1941 end repressioonide eest, septembris 1944 põgenes Rootsi, kus kutsuti tööle Lundi ülikooli (1950–63 majandus- ja sotsiaalgeograafia lektor, seejärel pensionile jäämiseni kuni 1967. aastani majandusgeograafia professor).

Kant rajas 1928 TÜ majandusgeograafia seminari (aastast 1939 instituudi) ja algatas selle uurimuste sarja, osales Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimistoimkonna töös, oli Akadeemilise Majandusteadlaste Seltsi asutajaid, abiesimees (1931–36) ja esimees (1936–39) ning Eesti Rahvuslaste Klubi asutaja ja põhikogu liige (1931), osales 1939 kehtestatud vallasüsteemi loomises ja 1937. aasta põhiseaduse välmimises.

Kant oli erakordselt viljakas uurija ja populariseerija. Ta on uurinud Eesti geopoliitilist asendit, pannud aluse Eesti linnageograafiale, toimetanud Eesti atlast, Ta oli maakondi käsitlevate koguteoste „Tartumaa” (1925), „Setumaa”, (1928), „Pärnumaa” (1930) ja „Valgamaa” (1932) autoreid ja toimetajaid. Pani aluse ka eestikeelsele maateaduslikule aimekirjandusele: „Maailma maad ja rahvad” (1930–32), pildiraamat „Kirev maailm” (1931; mõlemad koos August Tammekannuga) ja sari „Mehed, maad ja mered” (1938–40). Rootsis arendas matemaatilistele meetoditele tuginevat  võrdlevat linnageograafiat ning keskuste ja nende tagamaade uurimist. Kanti on peetud Lundi ülikooli geograafiakoolkonna vaimseks juhiks.

Kant oli paljude riikide (Prantsusmaa, USA, Soome, Rootsi, Saksa jpt) erialaste teadusseltside ja organisatsioonide liige ning tegi kaastööd mitmele rahvusvahelisele väljaandele (Annales de géographie, Archives diplomatiques et consulaires jmt). Pälvis koguteose „Tartu” jaoks kirjutatud põhjalike prantsus- ja saksakeelsete kokkuvõtetega varustatud uurimuse eest 1928. aastal  rahvusvahelise tunnustuse – Pariisi Kaubandusgeograafia Seltsi (Société de Géographie Commerciale de Paris) poolt väljaantud Édouard Gaudy auhinna, mis oli tol ajal vaid 26-aastase noore uurija jaoks väga suur tunnustus. Talle omistatud Valgetähe III klassi teenetemärk (1939).

Edgar Kant on valitud Eesti 20. sajandi 100 suurkuju hulka (1999).

Töid

• Tartu linnasüda (1924)
• Tartu. Linn kui ümbrus ja organism (1927)
• L'Estonie. Principaux aspects geographiques (1932)
• Population urbaine et population rurale. Exemples pris en Estonie (1932)
• Valga. Geograafiline ja majanduslik ülevaade (1932)
• Estlands Zugehörigkeit zu Baltoskandia (1934, eesti keeles Eesti kuuluvus Baltoskandiasse). – Akadeemia 2, 1992
• Bevölkerung und Lebensraum Estlands (1935)
• Über die ersten absoluten Punktkarten der Bevölkerungsverteilung (1970)
• Eesti geograafilisest ja geoökonoomilisest asendist, eriti Venemaa suhtes (1931, taastrükk Akadeemia 6, 1990)
• Linnad ja maastikud (artiklikogumiku koostaja Ott Kurs, 1999)
• Eesti rahvastik ja asustus (artiklikogumiku koostaja Ott Kurs, 2007)