Erast Parmasto (23. X 1928 Nõmme – 24. IV 2012), mükoloog, Ilmi Parmasto abikaasa, bioloogiadoktor (1969), professor (1980), Eesti Teaduste Akadeemia liige (1972).

Lõpetas 1952 bioloogina Tartu ülikooli (TÜ), asus aastal 1950 tööle TA zooloogia ja botaanika instituudis (1981–91 mükoloogialabori juhataja, 1985–90 direktor, aastast 1991 mükoloogiaoskonna vanemteadur). Oli ühtlasi 1973–81 Eesti NSV TA Keemia-Geoloogia ja Bioloogiateaduste oskonna akadeemiksekretär ning 1987–95 TÜ botaanika ja ökoloogia õppetooli professor. Ajakirja Eesti Loodus taasasutajaid ja 1958–60 selle esimene toimetaja.

Uurimusi kõrgemate kandseente (eriti torikulaadsete) liigitekke fülogeneesi süstemaatika ja ökoloogia ning eoslavaseente morfoloogilise varieeruvuse üldiste seaduspärasuste kohta. Sooritas seente uurimiseks ja herbariseerimiseks 63 kaugmatka (sh osales 1960 Eesti noorteadlaste Kamtšatka-kompleksekspeditsioonis). Avaldas peale teaduskirjutiste üle 110 populaarteadusliku ja üle 200 publitsistliku artikli. Aastast 1988 Eesti Looduseuurijate Seltsi, aastast 1993 Ameerika Mükoloogia Seltsi ja aastast 1995 Poola Botaanika Seltsi auliige. 1993–99 Rahvusvahelise Taimesüstemaatika Assotsiatsiooni Seente Komitee esimees.

Eesti NSV teeneline teadlane (1985).

Eesti NSV riiklik preemia 1982, EV teaduspreemia 1994.

Valiti 20. sajandi Eesti saja suurkuju hulka (1999).

Töid

• Conspectus systematis Corticiacearum (Nahkiseliste süsteemi konspekt) (1968)
• Spore variation in the Hymenomycetes (1985 koos I. Parmastoga)
• Limits of splitting (On schizotaxia). – Mycologia Helvetica, 1964, 6, 1

Välislink

• Erast Parmasto Eesti Teadusportaalis

EE 14, 2000; muudetud 2012