Eesti Looduseuurijate Selts
 |
| Eesti Loodusuurijate Liidu presidendid (esimehed) | |
| 1853–62 | Karl Eduard von Liphart |
| 1862–68 | Guido Herman von Samson-Himmelstiern |
| 1868–69 | Georg Carl von Seidlitz |
| 1869–76 | Karl Ernst von Baer |
| 1877–90 | Georg Friedrich Bidder |
| 1890–93 | Johann Georg Dragendorff |
| 1894 | Carl Ernst Schmidt |
| 1895–97 | Edmund August Russow |
| 1898–99 | Julius Thomas von Kennel |
| 1899–1901 | Karl Gottfried Dehio |
| 1901–05 | Grigori Levitski |
| 1905–11 | Nikolai Kuznetsov |
| 1911–18 | Jevgeni Šepilevski |
| 1918 | Boriss Sreznevski |
| 1918–23 | Georg Rudolf Landesen |
| 1923–29 | Johannes Piiper |
| 1929–36 | Paul Kogerman |
| 1936–39 | Hugo Kaho |
| 1939–41 | Teodor Lippmaa |
| 1944 | Armin Öpik |
| 1946–52 | Karl Orviku |
| 1952–54 | Harald Haberman |
| 1954–64 | Eerik Kumari |
| 1964–73 | Hans-Voldemar Trass |
| 1973–76 | Erast Parmasto |
| 1976–85 | Kuulo Kalamees |
| 1985–91 | Hans-Voldemar Trass |
| 1991–94 | Kalevi Kull |
| 1994–2004 | Tõnu Möls |
| 2004–08 | Marek Sammul |
| 2008– | Tõnu Viik |
Eesti Looduseuurijate Selts, lühend Eesti LUS, ka ELUS, aastani 1974 Loodusuurijate Selts, Eesti Teaduste Akadeemia (TA) juures asuv ühiskondlik loodusteaduslik organisatsioon, mille ülesanne on Eesti looduse uurimine ja loodusteadusalaste teadmiste levitamine. Oli 1930. aastate lõpuni Eesti (ka väljaspool Eestit olevate alade) looduse uurimise organisatsiooniline keskus ja sellealaste uurimuste peamine avaldaja. Asutatud 1853 Tartus Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi osakonnana (oli selle osakond aastani 1877). Kuulunud 1878–1939 ja 1940–46 Tartu Ülikooli (TÜ) ning 1939–40 ja aastast 1946 Eesti (Eesti NSV) TA juurde. 2011. aastal oli seltsil 724 tegevliiget, 74 usaldusmeest ja 15 auliiget.
Seltsi põhitöö toimub sektsioonides (botaanika-, entomoloogia-, metsa-, geoloogia-, antropoloogia-, teoreetilise bioloogia, paleontoloogia-, bioloogia- ja ilmahuviliste sektsioon) ning sektsioonidega võrdsustatud allüksustes (Järvekomisjon, Eesti Mükoloogia Ühing, Eesti Terioloogia Selts, Eesti Malakoloogia Ühing ja Jakob von Uexkülli Keskus) ja komisjonides (vaatlusvõrkude, raamatukogu-, loodushariduse, ökoloogia eestikeelse terminoloogia, eestikeelsete taimenimede, taimharulduste ja loodusteaduste ajaloo komisjon). Muud allüksused on Eesti Looduskaitse Seltsiga ühine Ökoloogiakogu (asutatud 1983), teaduslike roheliste ühendus, auliikmete kogu, informaatika töörühm (1996–2009) ja looduskaitse ümarlaud.
- Antropoloogiasektsioon on asutatud 1939 ning uurinud nii eestlasi kui ka hõimurahvaid. Teeb aastast 1994 koostööd TÜ füüsilise antropoloogia keskusega, ühiselt on üllitatud „Eesti antropomeetria aastaraamatut” (1998–2002, 5 köidet).
- Botaanikasektsioon asutati 1928, tema esimene suurem töö oli Teodor Lippmaa juhtimisel alanud Eesti taimkatte kaardistamine (1933–55, koondkaart ilmus 1956). Koguti materjali 11-köitelise koguteose „Eesti NSV floora” jaoks (1953–84, registrid 1998). Sektsioon korraldab taimefenoloogilisi vaatlusi ja teeb koostööd Eestimaa Looduse Fondiga ning Pärandkoosluste Kaitse Ühinguga. Üllitatud on mitme taimerühma määrajad, nimestikud ja vaatluskokkuvõtted ning sarja „Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist” 10. köide („Botaanika ajaloost Eestis”); aastast 1989 ilmub ajakiri Rukkilill.
- Entomoloogiasektsioon on asutatud 1937, avaldanud sarjas „Abiks loodusevaatlejale” juhendeid, putukate nimestikke ja määrajaid. Uurimusi on ilmunud „Faunistilistes märkmetes” (1959–76; I, 1–5, II, 1–2), selle jätkuna ilmuvas infolehes Entomoloogiasektsiooni teated (1981, 1983, 1987) ja kogumikus „Dipteroloogilisi uurimusi” (1979). Koos Eesti Lepidopteroloogide Seltsiga antakse välja ajakirja Lepinfo ning koos TÜ ja Eesti Maaülikooli teadlastega „Eesti putukate levikuatlast” (1998 siklaste ja 2000 ürasklaste kohta).
- Geoloogiasektsioon on asutatud 1931, ühendab kutselisi geolooge. Sektsioon osaleb „Ürglooduse raamatu” koostamisel ja meteoriidikraatrite uurimisel.
- Metsasektsioon on asutatud 1947 ja tegeleb metsandusliku uurimistöö organiseerimisega.
- Teoreetilise bioloogia sektsioon on asutatud 1977 seltsi üldbioloogia-, geneetika- ja selektsioonisektsioonist. 1978 organiseeris ta koos Moskva Riikliku Ülikooliga IV teoreetilise bioloogia talvekooli ja koos Tartu Riikliku Ülikooli geneetikaringi ja bioloogiaringiga Tipul IV Eesti teoreetilise bioloogia kevadkooli. Sellest ajast on sektsioon kevadkooli põhikorraldaja. Alates IX kevadkoolist (1983) on ettekanded avaldatud temaatiliste kogumikena väljaandes „Schola biotheoretica”. Sektsioonist võrsus 1993 Jakob von Uexkülli Keskus.
Aastast 1931 korraldab ELUS Eesti looduseuurijate päevi (aastast 1994 igal aastal). Looduseuurijate päevade ettekannetest on alates aastast 1961 ilmunud kogumikud, mis on aegade jooksul kandnud erinevaid nimetusi. Aastast 1991 on nad vastavalt päevade toimumise kohale temaatilised (trükiarv 350–700), näiteks oli 2002. aastal ilmunud kogumik pühendatud Pärnumaa loodusele. 1956–93 korraldas ELUS kokku 26 loodusvaatlejate vabariiklikku kokkutulekut. Seltsil on Eesti suurim loodusteadusliku kirjanduse raamatukogu (2003. aastal 158 453 trükist).
Seltsi tegevust on juhtinud 30 presidenti (esimeest), kelle hulgast on valitud kolm aupresidenti – Eerik Kumari, Harald Haberman ja Hans-Voldemar Trass.
Väljaandeid
- Eesti Loodusuurijare Seltsi aastaraamat
- Eesti Loodusteaduste Arhiiv
- „Loodusuurijate Seltsi kirjatööd”
- ajakiri Eesti Loodus (1933–41)
- sari „Abiks loodusevaatlejale”
- „Teaduse ajaloo lehekülgi Eestist”
- Folia Baeriana
- Folia Cryptogamica Estonica
- Folia Theriologica Estonica
- „Looduseuurija käsiraamatud” (1999 1. köide – Tarmo Timmi „Eesti rõngusside (Annelida) määraja”)
Kirjandus
- L. Kongo. Eesti Looduseuurijate Seltsi 150 tegevusaastat. 1853–2003. Tallinn, 2003.
Välislink
EE 12, 2003; muudetud 2012
