Eesti Looduskaitse Seltsi esimehed
1966–81	Edgar Tõnurist
1981–88	Arnold Rüütel
1988–96	Jaan Eilart
1997–99	Arvo Iital
1999–	Juhan Telgmaa

Eesti Looduskaitse Selts, lühend ELKS, Eesti suurim loodushoiuorganisatsioon; asutatud 1966 Jaan Eilarti algatusel (asutajaliikmeid 124). Oli tollal väheseid ühendusi, mis pakkus legaalseid võimalusi järgida rahvuslikke pürgimusi ning koondas seetõttu endasse väga erinevate valdkondade inimesi. ELKS taotleb ühiskonna ja looduse kooskõla, väärtustab rahvuslikku kultuuripärandit, arendab looduskaitsealast haridustööd, propageerib säästvat arengut, teaduslikku looduskasutust ja maastikuhooldust. Liikmete arv on ulatunud 22 000-ni (1980. aastate keskel). 2011. aastal olid ELKS-i liikmed koondunud 43 piirkondlikku osakonda või temaga assotsieerunud ühendusse (näiteks Tallinna Looduskaitse Selts), neis tehakse mitmekülgset tööd, et suurendada inimeste keskkonnateadlikkust ning hooldada ja kaitsta loodus- ja kultuuriobjekte.

1968 koostas ELKS välitööde tulemuste põhjal Lahemaa rahvuspargi projekti, seltsi loodud metoodikat on kasutatud ka Läti, Leedu ja Armeenia rahvusparkide rajamisel. 1983 korraldas ELKS rahvusvahelise sümpoosioni „Kujutav kunst ja fotograafia looduskaitsehariduse vahendina”, seal võeti vastu nn Tallinna deklaratsioon kaunite kunstide ja loodushoiuideaalide ühtsuse kohta.

Selts teeb koostööd paljude looduskaitseorganisatsioonidega, aastast 2002 on ta Eesti Keskkonnaühenduste Koja liige. ELKS on Puhta Läänemere Ühenduse asutajaliige. Euroopa Keskkonnabüroo (EEB) liikmena on tal võimalik osaleda Euroopa Liidu keskkonnapoliitika kujundamises. Aastast 1967 tutvustab seltsi tegevust sari „Eesti Looduskaitse Seltsi teated”. Seltsil on raamatukogu ja kunstifond. Aastast 2001 on ELKS MTÜ Loodusajakiri liige.

Välislink

• Eesti Looduskaitse Seltsi koduleht

EE 12, 2003; muudetud 2011