Lippmaa, Teodor

Teodor Lippmaa (aastani 1925 Theodor Lipman; 17. XI 1892 Riia – 27. I 1943 Tartu), botaanik ja taimegeograaf, töölise poeg, Endel Lippmaa isa, dr. phil. nat. (1926), dr. habil. (1927), Eesti Teaduste Akadeemia akadeemik (1939). Lõpetas 1925 Tartu Ülikooli loodusteaduskonna, oli aastast 1926 sealsamas dotsent, aastast 1930 professor ning botaanikainstituudi ja botaanikaaia direktor. Uuris taimepigmentide ökofüsioloogiat (rakendas esimeste seas kromatograafilist adsorptsioonimeetodit), on geobotaanikas sünuuside meetodi põhjendajaid, Eesti taimegeograafilise liigestuse (1935) ja Eesti taimkatte klassifikatsiooni (1933) autor, Eesti taimkatte kaardistamise alustaja (1934). Uuris Alpides, Põhja-Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Põhja-Aafrikas taimkatte struktuuri. Edendas Eesti looduskaitset, oli 1935–38 Looduskaitse Nõukogu esimees ja Eesti Looduskaitseseaduse (1935) koostaja, 1939–41 Loodusuurijate Seltsi esimees, 1925–29 ja 1931–32 teaduslik sekretär. Organiseeris looduskaitse usaldusmeeste võrgu (1937 kuulus sellesse ligi 600 inimest), Lippmaa eestvõttel loodi kaheksa looduskaitseala, võeti kaitse alla 26 haruldast taimeliiki, 107 suurt rändrahnu ja 111 põlispuud.

Eesti Raamatufondi auhind (1939).

Hukkus koos abikaasa ja tütrega Nõukogude lennuväe pommirünnaku tagajärjel.

Töid

• Taimeühingute uurimise metoodika ja Eesti taimeühingute klassifikatsiooni põhijooni (1933)
• Eesti geobotaanika põhijooni (1935)
• E. V. Tartu Ülikooli Botaanikaaia süstemaatilised ja taimegeograafilised kogud (1937)
• Üldine botaanika (1940)