Moskva ülikool
Moskva ülikool, ka Moskva Riiklik Ülikool , õieti M. V. Lomonossovi nimeline Moskva Riiklik Ülikool, Venemaa suurim kõrgem õppeasutus, vanim vene ülikool.
2009/10 oli ülikoolis 39 teaduskonda ja 15 teaduslikku instituuti ning 40 756 üliõpilast (sh aspirandid ja doktorandid). Gorki-nimeline raamatukogu (asutatud 1755, Venemaa suurimaid ja vanimaid teaduslikke raamatukogusid; 2010 üle 6 miljoni köite). Aastast 1992 on ülikooli rektor Viktor Sadovnitši (1939).
Lenini orden1940, Tööpunalipu orden 1955.
Ajaloost
Moskva ülikool
Asutatud 1755 Mihhail Lomonossovi algatusel Moskva ülikoolina (tollal 3 teaduskonda), kujunes 18. sajandi jooksul Venemaa teaduse ja eesrindliku ühiskondlik-poliitilise mõtte keskuseks, oli19. sajandil ja 20. sajandi algul tähelepanuväärne eriti loodusteaduste edendajana. Ülikoolis on õpetanud Kliment Timirjazev, Aleksandr Stoletov, Pjotr Lebedev, Dmitri Anutšin, Ivan Setšenov, Sergei Vavilov jt silmapaistvaid teadlasi, õppinud Aleksandr Gribojedov, Mihhail Lermontov, Vissarion Belinski, Konstantin Ušinski, Nikolai Pirogov jt. Aastani 1930 oli ülikooli nimeks Esimene Moskva Riiklik Ülikool, 1940 anti talle M. Lomonossovi nimi.
Hooned
Ülikooli vana hoone (1786–93, arhitekt Matvei Kazakov) kuulub 18. sajandi arhitektuurimälestiste hulka. 1949–53 ehitati Lenini mägedele (praegu Varblasemäed) uued hooned.
EE 6, 1992; muudetud 2011
