Tagasi ETBL-i avalehele

meteoriit

Maailmas leitud meteoriite
  Leidmise või langemise koht Kogutud mass (t) Leidmise või langemise aeg
Raudmeteoriidid
Sihhote-Alini (meteoriidisadu) Venemaa 70 12. II 1947
Hoba Namiibia 60 1920
Campodel Cielo (meteoriidisadu) Argentina 44 1576 kuni tänapäevani
Cape Yorki I (Ahnighito) Gröönimaa 31 1818
Armanti Hiina 30 enne 1900
Bacubirito Mehhiko 27 1863
Mbosi Tansaania 26 1930
Cape Yorki VI (Agpalilik) Gröönimaa 20 1963
Willamette'i USA 14 1902
Chupaderose Mehhiko 14 1854
Mundrabilla (meteoriidisadu) Austraalia 12 1911–66
Morito Mehhiko 10 1600
Segameteoriidid
Bitburgi Saksamaa     1,5 1805
Huckitta Austraalia     1,4 1937
Bondoci Filipiinid        0,880 1956
Pallase Raud Venemaa        0,687 1749
Estherville'i USA        0,320 10. V 1879
Mount Vernoni USA        0,159 1868
Molongi Austraalia        0,105 1912
Kivimeteoriidid
Jilini (meteoriidisadu) Hiina      4,0* 8. Ill 1976
Norton County (meteoriidisadu) USA       1,078 18. II 1948
LongIslandi USA       0,564 1891
Leonora Austraalia    0,5 1968
Knjaginja (meteoriidisadu) Ukraina       0,500 9. VI 1866
Paragouldi USA       0,372 17. II 1930
Hugotoni USA       0,325 1927
Ohhanski (meteoriidisadu) Venemaa       0,146 30. VIII 1887
* suurim pala 2 t

meteoriit (< kr), planeetidevahelisest ruumist Maale langenud tahke keha, meteoorkeha jääk. Kui meteoorkeha atmosfääri allosa tihedates kihtides puru­neb, võivad meteoriidid langeda ka meteoriidiisajuna.

Koostiselt jaotatakse meteoriidid raudmeteoriitideks ehk sideriitideks (34%), kivimeteoriitideks ehk aeroliitideks (62%) ja segameteoriitideks ehk pallasiitideks (4%). Raudmeteoriidid sisaldavad peale raua 5–30% niklit. Kivimeteoriitide põhimassi moodus­tavad silikaatsed mineraalid oliviin ja pürokseen, ka sisaldavad nad paljudel juhtudel primaarse kosmilise aine tombukesi — kondreid. Segameteoriitide koostis on vahepealne.

Meteoriitidel on korrapäratu kuju, neil pole te­ravaid nurki, pinda katab õhuke tume sulamiskoorik ning selles on madalad lohukesed — regmaglüptid. Meteoriitidest on leitud Maal tundmatuid mineraale (šreibersiiti, olhamiiti). Meteoriitides leiduvate radioaktiiv­sete või kosmogeensete isotoopide uurimine võimal­dab määrata meteoriitide aine kosmilist ja maalist vanust (kuni 4,5 miljardit aastat).

Suure massiga meteoriidid tekitavad maapinnaga põrkudes endast palju suuremaid löö­gi-, löögi-plahvatus- või plahvatuskraatreid, neid ümbritseb tavaliselt ringvall. Suurte meteoriitide põrkumisel toimub plahvatus, selle ajal meteoriit pihustub ja jätab järele hiidkraatri.

Aastas langeb maale umbes 1000 meteoriiti, neist leitakse 10–15. Kraatreid tekitavaid hiidmeteoriite langeb sajandi kohta vähem kui üks. Praegu on Maal teada üle 200 tõenäolise meteoriidiikraatri või nen­de rühma, nende avastamine jätkub. Meteoriite nimetatakse langemispiirkonna järgi, näiteks Pilistvere kivimeteoriit jne. 

Meteoriitide uurimisega tegelev teadus on meteoriitika

Eesti leitud meteoriite

Meteoriit Leidmise või langemise koht Kogutud mass (t) Leidmise või langemise aeg
Kaali (raudmeteoriit) Saaremaa 0,0035* 1937–97
Kaanda (Oeseli) (kivimeteoriit) Saaremaa 0,0011  11.V 1855
Pilistvere (kivimeteoriidid) Kesk-Eesti 0,0157   8. VIII 1863
Tännassilma (kivimeteoriit) Kesk-Eesti 0,0028   28. VI 1872
* suurim kild 28,4 g

  

Kirjandus

R. Tiirmaa. Meteoriidid ja meteoriidikraatrid. Tallinn, 2002

EE 6, 1992; VE, 2006; A ja O taskuteatmik. Eesti, 2007; A ja O taskuteatmik. Miljon fakti, 2008; muudetud 2012