Maa, maakera, astronoomias Päikesesüsteemi planeet.

• Geograafias suurema osa (70,8%) Maa pindmikust hõlmab maailmameri, maismaad on 29,2% ja see moodustab 6 mandrit: Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Austraalia ja Antarktise. Maa piires eristatakse erineva koostisega ja erinevate omadustega väliseid ja sisemisi kesti (kontsentrilisi kihte ehk geosfääre). Magnetosfäär on kosmilise ruumi osa, milles asub maakera magnetväli. Atmosfäär, Maad ümbritsev gaasikiht, liigendatakse mitmeks kihiks (näiteks troposfäär, stratosfäär). Hüdrosfääri moodustavad maailmameri, liustikujää ning maapinnal ja maapõues olev vesi. Biosfäär on elusa aine hõlmatud maakoore-, atmosfääri- ja hüdrosfääriosa. Maa peamise massi (> 99%) moodustavad tema sisemised kestad. Maa siseosa jaotatakse maakooreks (paksus 5–75 km), vahevööks (ulatub 2900 km sügavuseni) ja tuumaks. Hüdrosfääri veevaru on 1,4–1,5 miljardit km³, millest ligi 94% on ookeanides ja meredes. Taimkate jaotatakse vöönditeks, nende piires eristatakse väiksemaid regionaalseid üksusi (provintse jt). Taimestik ehk floora koosneb ligi 400 000 taimeliigist, neist 2/3 on õistaimed. Loomastik ehk fauna hõlmab üle 1 miljoni loomaliigi, neist umbes 75% on putukad. Rahvaarv on umbes 6,45 miljardit. 7%-l maismaa pindalast elab umbes 70% rahvastikust. Asustatud piirkondades (kokku umbes 136 miljonit km²) on rahvastiku keskmine tihedus umbes 45 inimest 1 km²-l. Maailmas on 196 riiki, sõltuvaid alasid on 9 riigil, neis elab umbes 14 miljonit inimest.

VE, 2006