Tagasi ETBL-i avalehele

meri

meri (ingl sea, vn море), suhteliselt suur maismaasse ulatuv või avaookeanist saartega või veealuste kõrgendikega eraldatud ookeani osa. Merel on avaookeanist mandrilisem kliima ja teistsugune veerežiim ning elustik. Eristatakse ääre- (Põhjameri, Beringi meri), saartevahelisi (Iiri meri, Jaava meri) ja sisemeresid (Läänemeri, Must meri) ning viimaste allrühmana vahemeresid (Vahemeri, Ameerika Vahemeri). On ka teisi merede klassifikatsioone. Kuni 200 m sügavune ookeani servaala on šelfimeri, sellest sügavam osa süvameri. Maismaa lähedal olev mere osa on rannikumeri, kaugem ulgumeri ehk avameri. Mõnikord nimetatakse meredeks mõningaid suuri järvi (Kaspia meri, Surnumeri) või ookeanide erilaadseid osi (Sargasso meri), meresid aga lahtedeks (Mehhiko laht, Pärsia laht). Üks meri – Va­hemeri jaotub ise mitmeks mereks.

Pindalalt erinevad mered üksteisest suuresti (Filipiini meri 5 726 000 km2, Valge meri 90 000 km2). Enamiku merede põhi on tuge­vasti liigestunud, nende suurim sügavus on valdavalt 3500–5500 m, mõnel 7000–10 000 m (Filipiini merel 10 265 m). Šelfimerede (Põhjameri) põhja liigestavad erosioonilised, sh liustikulised pinnavormid. Merede põhjasetteis on ülekaalus, eriti Jäämere meredes, terrigeensed setted. Merede veerežiim erineb avaookeani omast maismaa mõju ja ookeanist eral­datuse tõttu. Maismaa mõju avaldub kliima ja jõge­de kaudu. Ookeanist eraldatus pidurdab veevahetust ja suurendab mandriliste tegurite mõju, seetõttu on merede kliima ookeanide omaga võrreldes mandrilisem. Troopikavöötmes on näiteks õhutemperatuuri aastane amplituud ookeanil 4–6°, merel kuni 18° (Pärsia laht), põh­japoolkera parasvöötmes ookeanil 8–12°, Ohhoota merel 20–28 °C. Veetemperatuuri aastane amplituud on põhjapoolkera parasvöötmes Atlandi ookeanis 5–8°, Vaikses ookeanis 8–10°, Mustas meres 20–24 °C. Merede soolsus sõltub mageda vee bilansi positiivse (juurdevool jõgedest, sademed, jää sulamine) ja ne­gatiivse osa (auramine, jääteke) vahekorrast ning me­re ühendusest ookeaniga. Ookeani pinnakihi soolsus on troopikavöötmes 36–37‰, mujal 34–35‰, meredes on see enamasti palju väiksem: Läänemere soolsus on 3–8‰, veerohkete Siberi jõgede tõttu on ääremerede (Kara, Laptevite ja Ida-Siberi mere) sool­sus 10–34‰. Suurim on soolsus Punases meres (kuni 41‰). Hoovused on meredes, v.a neid ookeani­ga ühendavais väinades, enamasti nõrgemad kui ookeanis. Jõevee sissevoolu, atmosfääri tsüklonaalse tsirkulatsiooni ja Coriolisi jõu mõjul liiguvad hoo­vused põhjapoolkera meredes enamasti vastupäeva, aga lõunapoolkeral päripäeva. Loodete suurus oleneb mere ühendusest ookeaniga. Kinnistes meredes on looded väikesed (Läänemeres 0,1–0,2 m, Vahemeres 0,2–0,5 m), vähem kinnistes meredes suuremad (Kariibi meres 0,5–0,8 m), ookeani poole avanevais meredes aga suured (Põhjameres, Araabia meres 1–5 m, mõnes kitsas lahes 10–12 m ning Fundy lahes isegi kuni 21 m); avaookeanil on looded valda­valt 0,5–2 m. Lainetus on meredes nõrgem kui ookea­nides. Merevee läbipaistvus (eriti seal, kuhu suubub suuri jõgesid) on väiksem kui ookeanis. Polaaralade ja parasvöötme meredes leidub merejääd. Mered on rohkem reostunud kui ookeanid. Laiemas tähenduses meri on ka maailmameri.

Mered ja suured lahed

  Pindala (km2) Keskmine sügavus (m) Suurim sügavus (m) Maht (tuhat km3)
Vaikne ookean
Filipiini meri 5 726 000 4108 10 265 23 522
Korallimeri 4 791 000 2468 9 174 10 038
Lõuna-Hiina meri 3 537 000 1024 5 560 3 623
Tasmani meri 3 336 000 3285 6 015 10 960
Fidži meri 3 177 000 2741 7 633 8 707
Beringi meri 2 315 000 1640 5 500 3 796
Ohhoota meri 1 603 000 821 3 521 1 316
Jaapani meri 1 062 000 1536 3 720 1 631
Ida-Hiina meri 836 000 309 2 719 258
Saalomoni meri 755 000 2652 9 103 2 002
Banda meri 714 000 2737 7 440 1 954
Jaava meri 552 000 111 1 272 61
Bellingshauseni meri 487 000 1261 4 115 614
Sulawesi meri 453 000 3364 5 914 1 524
Rossi meri 440 000 677 2 972 298
Kollane meri 416 000 38 106 16
Alaska laht 384 000 ... 4 929 ...
Bismarcki meri 338 000 1636 2 900 553
Sulu meri 335 000 1570 5 576 526
Maluku meri 274 000 1766 4 970 484
Serami meri 161 000 1074 5 319 173
Florese meri 115 000 1522 5 121 175
Sawu meri 104 000 1683 3 475 175
Amundseni meri 98 000 286   28
Halmahera meri 75 000 747 3 225 56
Bali meri 40 000 800 1 589 32
Seto (Jaapani Sisemeri) 20 000 22 214 0,4
Atlandi ookean
Sargasso meri 6–7 miljonit ... 7 110 ...
Weddelli meri 2 910 000 2878 6 820 8 375
Kariibi meri 2 512 000 2429 7 680 6 745
Vahemeri 2 505 000 1438 5 121 3 603
   Türreeni meri 214 000 1519 3 830 325
   Egeuse meri 191 000 377 2 561 72
   Joonia meri 169 000 2083 5 121 352
   Aadria meri 144 000 250 1 230 36
   Baleaari meri 86 000 767 2 132 66
   Alboráni meri 53 000 585 2 407 31
   Liguuria meri 15 000 1200 2 546 18
Mehhiko laht 1 508 000 1615 3 822 2 434
Scotia meri 1 247 000 3096 6 022 3 861
Labradori meri 841 000 1898 4 316 1 596
Guinea laht 753 000 ... 5 207 ...
Põhjameri 565 000 87 725 49
Must meri 422 000 1315 2210 555
Läänemeri 420 000 55 459 21
Saint Lawrence'i laht 249 000 ... 538 ...
Biskaia laht 200 000 ... 5100 ...
Iiri meri 103 000 43 175 4
Aasovi meri 38 000 7 15 0,29
Marmara meri 11 000 250 1389 3
India ookean
Araabia meri 4 600 000 3006 5803 14 523
Bengali laht 2 191 000 ... 4490 ...
Suur Austraalia laht 1 335 000 ... 5670 ...
Arafura meri 1 040 000 186 3680 189
Lakadiivi meri 786 000 1929 4131 1 516
Andamani meri 605 000 1043 4507 631
Punane meri 453 000 437 3039 201
Timori meri 432 000 435 3310 188
Pärsia laht 240 000 ... 115 ...
Davise meri 21 000 571 1369 12
Jäämeri
Barentsi meri 1 424 000 222 600 316
Norra meri 1 340 000 1735 3970 2 325
Grööni meri 1 195 000 1641 5527 1 961
Ida-Siberi meri 913 000 54 915 49
Kara meri 883 000 111 620 98
Hudsoni laht 848 000 ... 258 ...
Laptevite meri 662 000 533 3385 353
Baffini laht 689 000 804 2470 554
Tšuktši meri 582 000 71 1256 42
Beauforti meri 481 000 1536 3749 739
Valge meri 90 000 67 340 6

EE 6, 1992; VE, 2006; A ja O. Miljon fakti, 2009; muudetud 2011