jõgi, mööda pikka kitsast süvendit (jõesängi) voolav veekogu. Jõe algus (harilikult veelahkme lähedal) on jõelähe ja lõpp (teises jões, järves, meres, ookeanis) jõesuue; peajõgi (harilikult pikim ja veerikkaim) ja lisajõed moodustavad jõestiku, mille veekogumisala on jõgikond ehk valgala ehk vesikond. Suudme lähedal võib peajõest eralduda harujõgesid. Eristatakse ülem-, kesk- ja alamjooksu. Käreda vooluga mäestiku- ehk mägijõgi voolab harilikult kitsas orus ja suhteliselt aeglase vooluga tasandikujõhi enamasti laias orus. Maailma pikim jõgi on Niilus (lähtejõe Kageraga 6690 km).

VE, 2006