Tartu Ülikooli Raamatukogu

Tartu Ülikooli Raamatukogu

Tartu Ülikooli Raamatukogu (TÜR), Eesti vanim pidevalt tegutsenud teadusraamatukogu.

TÜR-i ülesanded on:

• õppe- ja teadustööks vajaliku informatsiooni kogumine, säilitamine ja kättesaadavaks tegemine
• infoteenuste osutamine
• eesti keeles, Eestis ilmunud ja Eestit käsitlevate või Eesti kohta informatsiooni sisaldavate teavikute täieliku kogu loomine, säilitamine ning kättesaadavaks tegemine
• raamatukogu- ning infoteaduste alane teadus- ja arendustegevus.

1992. aastast on raamatukogu Euroopa Liidu dokumentatsioonikeskus. 1995. aastast on TÜR-il avalik elektrooniline kataloog.

1806–1982 asus raamatukogu varemeis oleva toomkiriku kooriosas, mis oli Johann Wilhelm Krause kavandite järgi ümber ehitatud, 1927–28 lisandus hoidla. 1982 avati Struve tänav 1 raamatukogu uus hoone (arhitektid Mart Kalling, Kalju Valdre, Ülo Sirp).  2010 oli raamatukogus üle 3,7 miljoni teaviku, lugejaid 51 311.

2002. aastast annab TÜR teenetemärki silmapaistvate teenete eest raamatukogu edendamisel.

Tartu Ülikooli Raamatukogu osalus erialaorganisatsioonides

TÜR on järgmiste erialaorganisatsioonide liige:

• ELNET Konsortsium
• Eesti Muusikakogude Ühendus
• The European Information Association (EIA)
• European Association for Health Information and Library Association
• Bibliotheca Baltica
• International Association of Music Libraries, Archives and Documentation Centres (IAML)
• Ligue des Bibliothèques Europèennes de Recherche (LIBER)
• International Association of Law Libraries (IALL)

Ajalugu

Tartu Ülikooli Raamatukogu on asutatud 1802.

• 1950–58 kandis nime Tartu Riikliku Ülikooli (TRÜ) Pearaamatukogu
• 1958–89 TRÜ Teaduslik Raamatukogu
• 1989. aastast Tartu Ülikooli Raamatukogu

1710 viidi ülikooli 3300-köiteline raamatukogu koos muu varaga Rootsi ning 1717 liideti Stockholmi Kuningliku Raamatukoguga. TÜR-i kogule pani aluse Liivimaalt pärit krahvinna Maria Aurora Lestocqi 378-köiteline raamatuannetus (1800). TÜR kogub teavikuid kõigilt teadusaladelt, v.a tehnika ja põllumajandus. 1896 hakkas ta saama sundeksemplari Venemaal ilmunud eesti- ja lätikeelsetest trükistest. 1918. aastast saab raamatukogu Eesti trükitoodangu sundeksemplari, 1998. aastast sundeksemplari auvistest.

Raamatukogus on rohkesti trükikunsti algusajast pärinevaid haruldasi väljaandeid, teadus- ja kultuuriloo tähtteoseid, väitekirju, Baltika teoseid ja 14 isiklikku raamatukogu (sh Karl Morgensterni, Friedrich von Klingeri, Karl Ernst von Baeri, Eerik Kumari ja Julius Mägiste oma). Käsikirjakogu (32 000) sisaldab alates 11.– 12. sajandist pärinevaid Lääne-Euroopa ja Idamaade illumineeritud käsikirju ja ürikuid, kultuuri- ja teadusloolisi käsikirju, Baltimaade ajaloo ja õiguse allikaid, teadlaste (Friedemann Goebelsi, K. Morgensterni, Ludvig Puusepa, J. Mägiste, Juri Lotmani, Viktor Masingu ja mõne teise) ning Eesti ja Liivimaa mõisnike perekonnaarhiive (kokku 137 isikuarhiivi). Asutuste ja organisatsioonide arhiivifondid sisaldavad (alates Rootsi võimu ajast) Tartu Ülikooli ja tema allüksuste ning seltside (TÜR-i, Tsensuurikomitee, Farmakognoosia Instituudi, Akadeemilise Rootsi-Eesti Seltsi, Balti Ülikooli, Eesti Teadusliku Seltsi Rootsis) ja muu selline arhiivimaterjale. 1915–17 evakueeriti raamatukogu vara sõjaohu tõttu Venemaale. Tartu rahulepinguga 1920 see tagastati, Venemaale loovutati Venemaa ajaloo alaseid ja kultuuriloolisi trükiseid ning käsikirju.

1924–39 koostati TÜR-is Eesti rahvusbibliograafiat „Eesti raamatute üldnimestik”. TÜR avaldab uurimusi „Tartu Ülikooli Raamatukogu töid” (aastast 1968), sarja „Raamat – aeg – restaureerimine” (aastast 1969), aastaraamatut, bibliograafiaid, kogusid tutvustavaid trükikatalooge ja muud.