Tagasi ETBL-i avalehele

Baer, Karl Ernst von

Karl Ernst von Baer [bä:r] (28. II 1792 Piibe mõis, Koeru kihelkond, Järvamaa – 28. XI 1876 Tartu), baltisaksa loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja, Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik (1828), Tartu ülikooli auliige (1852); Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus von Baeri poeg. 

Õppis 1810–14 Tartu ülikoolis arstiteadust, kaitses samas 1814 doktoriväitekirja eestlaste endeemsete haiguste kohta („De morbis inter esthonos endemicis”, eesti keeles 1976). Täiendas end 1814–17 Viini, Würzburgi ja Berliini kliinikuis. Töötas 1817–29 Königsbergi ülikoolis, olles 1819. aastast zooloogia- ja 1826. aastast ka anatoomiaprofessor. Rajas 1821 Königsbergi zooloogiamuuseumi ja oli selle direktor. Avastas 1826 imetajate (sh inimese) munaraku; uuris kalade, kahepaiksete, roomajate, imetajate ning eriti põhjalikult kana embrüonaalset arengut, kirjeldas blastulat, seljakeelikut ning lootekestade, idulehtede ja mitme elundi arengut. Tõestas, et loomade looteil arenevad kõigepealt hõimkonna, seejärel klassi, seltsi, sugukonna, perekonna, liigi ning kõige lõpuks isendi tunnused (käsitlus ilmus Baeri tähtsaimas teoses „Über Entwicklungsgeschichte der Tiere”, I 1828, II 1837, Königsberg; selle monograafiaga pani Baer aluse võrdlevale ja kirjeldavale embrüoloogiale). Esialgu tema arengulooliste uurimuste tähtsust ei mõistetud. Töötas 1829–62 (vaheaegadega) Peterburi Teaduste Akadeemias, kus tegeles peamiselt geograafia, antropoloogia, etnograafia ja ihtüoloogiaga. Võttis osa ekspeditsioonidest Kaspia, Peipsi ja Pihkva järve ning Läänemere kalanduslike olude uurimiseks. Teda loetakse ökoloogiliste uuringute rajajaks Venemaal. Ta kogus 1851 Läänemere rannikul Narvast kuni Riiani andmeid kalasaakide suuruse kohta, uuris kalade kudemistingimusi, toiduvaru, saakide kõikumise põhjusi ja mitmesuguste püügiviiside mõju kalavarule, koostas 1862 ülevaatliku kaardi Läänemere vee soolsuse kohta. Tema töö tulemusena kehtestati Venemaal 1859 kalakaitsemäärus. 1862–67 oli Venemaa Rahvaharidusministeeriumi salanõunik ja tegeles Venemaa hariduse ümberkorraldamisega. Juhtis paljusid loodusteaduslikke ja etnograafilisi ekspeditsioone. Pani aluse Venemaa ökoloogilistele uuringutele. Avastas Maa pöörlemisest tuleneva jõgede vastaskallaste erinevuse (Baeri-Babinet' seadus) ning Siberi igikeltsa (Baeri algatatud uurimist jätkas Alexander Theodor von Middendorff). Algatas liivlaste uurimise. Oli 1845 Vene Geograafiaseltsi ja 1859 Vene Entomoloogiaseltsi asutajaid ning entomoloogiaseltsi esimene president; võrdleva kranioloogia rajajaid, väljaannete Archiv für Anthropologie ja Beiträge zur Kenntniss des Russischen Reiches asutajaid. Elas 1867–76 Tartus, kus tegeles teoreetilise bioloogiaga ja oli Loodusuurijate Seltsi president. Avaldanud üle 400 teadustrükise (temast endast on avaldatud üle 1000 kirjutise). Oli ligi 100 teadusorganisatsiooni ja -asutuse liige, Püha Anna I järgu ordeni kavaler.

7 geograafilist objekti mitmes maailmajaos kannavad Baeri nime. 1976 asutati Tartusse Baeri viimasesse elupaika tema memoriaalmuuseum (nn Baeri maja). 1867–1906 on Peterburi Teaduste Akadeemia ja aastast 1976 Eesti Teaduste Akadeemia välja andnud Baeri preemiat. 1976–92 sai Baeri medali 150 nimekat Eesti loodusloolast, 2006 taastas TA Karl Ernst von Baeri medal elu- ja maateaduste alal. Baeri sünniaastapäeval korraldavad Eesti Looduseuurijate Selts ja Baeri muuseum Baeri päeva. Aastast 1993 annab Saksamaa keskkonnaministeerium Eesti looduskaitsjatele Saksamaal täiendõppe saamiseks Baeri stipendiumi. Aastatel 1975–99 ilmus teaduslik seeria Folia Baeriana.

Baerile on püstitatud mitu ausammast, neist kuulsaim asub Tartus Toomemäel (1886, Aleksander Opekušin; „akadeemilise volbriöö” traditsiooni kuulub üliõpilaste-korporantide kogunemine selle ausamba juurde ja Baeri pea pesemine vahuveiniga ning talle lipsu kaela sidumine). Baeri sünnikohas, Piibe mõisa pargis, on avatud mälestuskivi.

Töid

  • Vorlesungen über Anthropologie für den Selbstunterricht I (1824)
  • On the ground ice or frozen soil of Siberia. – Journal of the Geographical Society of London 1838, 8
  • Целовек в естественноисторицеском отношении. – Русская фауна (1851)
  • Почему у наших рек, текущих на север или на юг, правый берег высок, а левый низмен? – Морской сборник 1857, 27 (1)
  • Reden, gehalten in wissenschaftlichen Versammlungen und kleinere Aufsätze vermischten Inhalts I–III (1864–1876)
  • Nachrichten über Leben und Schriften des Herrn Geheimraths Dr. Karl Ernst von Baer, mitgetheilt von ihm selbst (1865)
  • Место человека в природе, или какое положение занимает человек по отношению к остальной природе. – Натуралист 1865, 2–5, 19, 20–24; 1866,9, 18, 22–24; 1867, 1–3

Organisatsiooniline kuuluvus

  • 1830 Peterburi Teaduste Akadeemia auliige 
  • 1841 Londoni Linné Ühingu välisliige
  • 1845–48 Vene Geograafia Seltsi asutaja ja etnograafiaosakonna juhataja
  • 1861 Preisi Teaduste Akadeemia välisliige
  • 1854 Londoni Kuningliku Seltsi välisliige
  • 1858 Belgia Kuningliku Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige
  • 1858 Pariisi Teaduste Akadeemia kirjavahetajaliige
  • 1859 Vene Entomoloogia Seltsi asutajaliige ja esimene president
  • 1865 Austria-Ungari Teaduste Akadeemia auliige
  • 1869–76 Loodusuurijate Seltsi president
  • 1852 Tartu Ülikooli auliige  

Kirjandus

  • Karl Ernst von Baer. Koostaja T. Ilomets. Tallinn, 1976
  • M. Valt. E. v. Baer ja darvinism: Etüüd arenguideede draamast bioloogias. Tallinn, 1977

Välislink

EE 14, 2000; ETBL, 2000 (E. Tammiksaar); muudetud 2013