Tagasi ETBL-i avalehele

Narva

Narva üldandmed
Elanike arv (2010)  65 881
Pindala (2011)  84,54 km2
Linna õigused  1345 
Linnapea  Eduard East
Maakond  Ida-Virumaa

Narva, linn Eesti kirdeosas Ida-Viru maakonnas Narva jõe läänekaldal (14 km suudmest) Venemaa piiril. Kaugus Tallinnast 212, Peterburist 150 ja Ida-Viru maakonna keskusest Jõhvist 50 kilomeetrit. Asub Viru lavamaal.

Kindluslinna ning sadama- ja tekstiilitööstuslinnana arenenud Narvast sai pärast Teist maailmasõda Eesti energeetikakeskus, mis varustas elektrienergiaga Baltimaid ja Loode-Venemaad.

Narvas on linnavalitsus, politseijaoskond, kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindus, piirivalvekordon, maantee- ja raudteepiiripunkt, päästekomando.

Vaade Narvale

Narva linnus Narva jõe ääres

   

Rahvastik

Narva elanike arv
1945 6 611
1959 27 602
1970 57 863
1979 72 800
1989 81 221
1992 82 979
2000 68 680
2003 67 752
2006 66 936
2008 66 435
2010 65 881
Eestlasi 1970. aastal 6,9, 1989. aastal 4,0 ja 2000. aastal 4,9%

Narva elanikkond vahetus Teise maailmasõja ajal ja pärast sõda täielikult. 1944 oli Narva 6 kuud rindelinn, selle aja jooksul lahkusid kõik linna elanikud. Pärast sõda õhiti pommitamise ja suurtükitule tagajärjel kannatada saanud elamukvartalid, et takistada tagasipöördumist. Praeguse Narva elanikkonna moodustavad peamiselt sõjajärgsetel aastatel Eestiga piirnevatest Venemaa oblastitest sisserännanud ja nende järeltulijad. 1960. aastateni oli Narva eelkõige tekstiilitööstuslinn, rahvastikus oli suur naiste ülekaal. Soolise tasakaalu aitas saavutada Balti ja Eesti soojuselektrijaama, sõjatööstustehase Baltijets jmt ettevõtte ehitamine. Narva elanike arv kasvas Teise maailmasõja järgsel ajal pidevalt kuni aastani 1992. Erinevalt teistest Kirde-Eesti linnadest on Narva homogeense rahvastikuga linn, kus ülekaalus on venelased (2000. aastal 85,5%). 1990. aastatel püüdis riik igati soodustada eestlaste rännet sellesse piirkonda, kuid nende osatähtsus oluliselt ei suurenenud (1989. aastal oli eestlasi 4,0% ja 2000. aastal 4,9%; ukrainlasi oli 2000. aastal 2,6%, valgevenelasi 2,2% ja soomlasi 1,0%). Narva elanike arvu vähenemist on mõjutanud samad tegurid, mis on iseloomulikud teistelegi Kirde-Eesti linnadele: negatiivne loomulik iive, Eesti-sisene ränne ja lagunenud suurettevõtete töötajate naasmine kodukanti, mõnevõrra ka väljaränne lääneriikidesse. Väljarännet on põhjustanud peamiselt majanduslikud tegurid (majanduse ümberstruktureerimine), aga ka ainult vene keelt kõnelevate inimeste suuremad raskused uue ühiskonnakorraldusega kohanemisel. Narva linnavalitsuse andmetel oli 2001. aastal Eesti kodakondsus vaid kolmandikul linnaelanikest, põhiosa rahvastikust olid määratlemata kodakondsusega inimesed või Venemaa kodanikud. Eesti keskmisest suurem töötus ei põhjusta Narvas Eesti keskmisest oluliselt madalamat elatustaset, sest lihtsustatud piiriületuskord võimaldab narvalastel tegelda piirikaubandusega ning teenida naaberriikide kaupade ja teenuste hinna erinevuselt. Narva elanikkond vananeb nagu kogu Eesti rahvastikki.

Narva elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv  Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 81 221 18 079 22 56 887 70 6 255 8
2002 68 117 10 561 16 47 575 70 9 965 14
2010 65 881 9 240 14 45 624 69 11 011 17

    

Majandus ja transport

Narva töötajate jaotus tegevusalati
  1989 2000
Põllu-, jahi- ja metsamajandus, kalandus 900 132
Mäetööstus 140 32
Töötlev tööstus 21 576 9 071
Energia- ja veevarustus 4 072 2 877
Ehitus 3 396 1 629
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 2 188 2 795
Hotellid ja restoranid 1 220 506
Veondus, laondus ja side 2 960 1 572
Rahandus 200 173
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 1 184 1 161
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 1 112 1 254
Haridus 2 884 2 302
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 2 364 1 509
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 1 948 957
Palgatöötajatega kodumajapidamised 0 7
Töötajaid kokku 46 144 26 203 

Nõukogude aja alguses kasvas Narva aeglasemalt kui Kohtla-Järve. Narvas arendati eelkõige tekstiilitööstust. 1980. aastate lõpus oli enam kui 10 000 töötajaga Kreenholmi Manufaktuur piirkonna ja kogu Eesti suurimaid ettevõtteid. Põlevkivienergeetika (Balti ja Eesti soojuselektrijaam), masinatööstuse (Baltijets, Eesti Energoremont), ehitusmaterjalitööstuse (Narva Ehitusmaterjalide Kombinaat, Narva Raudbetoontoodete Tehas) jt tööstusharude areng 1960.–80. aastatel suurendas Narva elanikkonda ja parandas hõivestruktuuri.

Tüüpilise tööstuslinnana kannatas Narva teeninduse mahajäämuse tõttu. 1990. aastatel toimunud suurettevõtete erastamine ja ümberstruktureerimine ning pankrotistumine põhjustas töökohtade arvu vähenemist ja tööhõive langust. 1989. aastal töötas 57%, 2000. aastal ainult 38% linna elanikest. Järgneva kümne aasta jooksul muutus Narva majandusstruktuur suuresti. Vähenes töötlevas tööstuses, energeetikas, ehituses jt tootvates majandusharudes rakendatud inimeste arv, kasvas kaubanduses ning suhteliselt ka teistes teenindavates harudes rakendatute hulk. 

Narva Kreenholmi manufaktuuri hooned 2011

Suur osa Narva elanikest leidis rakenduse tekstiilitööstuses: Rootsi kapitalile kuuluvas Kreenholmi Valduse AS-is töötas umbes 4500 inimest; 30. novembril 2010 kuulutati välja ettevõtte pankrot. Oma tähtsuse on säilitanud energeetika. Paljud narvalased töötavad Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS-ile kuuluvas Balti ja Eesti elektrijaamas. Kolmas suur tööandja on Narva Linnavalitsus, märkimisväärne arv töökohti on ka riigiasutustes.1990. aastate suurimate tööandjate hulka kuulunud ettevõtetest on oma koha säilitanud ainult elektrijaamad, Baltijets (nüüd Cargotec Estonia AS, toodab laadimisseadmeid) ja Narva Mööblivabrik (nüüd AS Narova PRO). Seoses elektrijaamade ehitamisega tekkinud tugeva ehitus- ja ehitusmaterjalitööstuse (betoontooted, põlevkivituhka sisaldavate nn Narva, hiljem Silbeti plokkide tootmine lõpetati 2010. aastal) tähtsus on nüüdseks vähenenud.

Narva-1 piiripunkt

Narva on Tallinna järel Eesti tähtsaim transiidikeskus, teda läbivad Tallinna–Peterburi raudtee ja maantee ning Riia–Valga–Tartu–Jõhvi–Peterburi maantee; Tallinna–Peterburi maantee on kavas viia linnast välja (möödasõiduteena Riigiküla kaudu). Narva-1 piiripunkt (maanteel; teine on Narva raudtee piiripunkt) on Eesti koormatuimaid. Tihe liiklus seob Narvat naaberlinna Narva-Jõesuu ning Eesti elektrijaamaga. Narva jõel asub kesklinna piirkonnas jahisadam, veehoidlal on Kulgu paadisadam.

Põlevkivienergeetika areng on kaasa toonud mitmesuguseid keskkonnaprobleeme. Narva veehoidlat ja põhjavett ohustab tuhaväljade settebasseinide vesi. 20. sajandi lõpus ja 21. sajandi alguses ladustas Balti soojuselektrijaam igal aastal oma tuhaväljadele umbes 2,5 miljonit tonni põlevkivituhka (2007. aastal ladustati 6 525 066 t ja 2009. aastal 4 885 990 t Narva elektrijaamade tuhka). Saasteainete õhkupaiskumist on pidurdanud elektrienergia tarbimise vähenemisest põhjustatud tootmise vähenemine (1990. aastatel vähenes nii riigisisene tarbimine kui ka eksport) ning uute tehnoloogiate kasutuselevõtt. Siiski sattus sel perioodil igal aastal Narvas õhku umbes 28 000 t vääveldioksiidi, 4000 t lämmastikdioksiidi, 300 t süsinikoksiidi, 80 t lenduvaid orgaanilisi ühendeid ja 23 000 t tahkeid osakesi. Samas ei olnud siis ega ole praegu (2011) linna keskküttesüsteemis elektrijaamade jääksoojuse kasutamise tõttu Narvas teisi kohalikke õhusaastajad.

2008. aasta detsembris alustas tööd Narva automaatne seirejaam, mis mõõdab vääveldioksiidi, lämmastikoksiidide, osooni, süsinikoksiidi, peente osakeste ja ülipeente osakeste kontsentratsioone välisõhus. Viimastel aastatel saadud tulemustest nähtub, et vähenenud on lämmastikdioksiidi heitmekogus. Selle peamiseks põhjuseks on olnud kahe keevkihttehnoloogial põhineva katla käikuandmine Narva elektrijaamades. Varasemast efektiivsem tehnoloogia võimaldab sama hulga elektri ja sooja tootmiseks kulutada vähem põlevkivi.

Narva elektrijaama tuhaväljad

Narva elektrijaama tuhaväljade settebasseinid

Narva elektrijaama tuhaväljadele istutati 100 000 kaske (2011)

Haridus, kultuur ja tervishoid

Tartu Ülikooli Narva kolledži ehitus 2011

Haridus. Narvas on 23 lasteaeda (2010. aastal kokku 3100 last), 1 põhikool (2009/10. õa 231 õpilast), 10 keskkooli ja gümnaasiumi (kokku 3230 õpilast), sh ainus erakool Narva Õigeusu Humanitaarkool (86 õpilast) ja eesti õppekeelega Narva Eesti Gümnaasium (236 õpilast) ning õhtukool. Narva suurim õppeasutus on 4 kutsekooli ühendamisel tekkinud Narva Kutseõppekeskus (2010. aastal 1470 õpilast). Rakenduskõrgharidust saab omandada Tartu Ülikooli Narva kolledžis (2010. aastal 691 üliõpilast) ja Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor Narva õppekeskuses. Huviharidust annavad Narva muusika-, kunsti- ja koorikool ning Narva Kreenholmi Muusikakool, laste vaba aega sisustavad Narva Laste Loomemaja, Narva Noortekeskus ja Narva Noorte Meremeeste Klubi. Töötavad keskraamatukogu ja selle filiaal ning Kreenholmi raamatukogu.

Narva karskusseltsi Võitleja hoones (ehitatud 1908, arhitekt N. Opatski) hakkas 1928. aastal tegutsema Narva Teater, 1965 ehitati sellele kohale tüüpprojekti järgi kultuurimaja.

Narva linnuses asub muuseum.

Kontsert osaliselt restaureeritud Narva Aleksandri kirikus (2011)

Kultuur. Kultuurimajas Rugodiv tegutseb 16 huviringi (osalejaid 550). Linna kultuurielus on olulisel kohal Narva linnuses asuv Narva Muuseum ning Kunstigalerii, tegutsevad Narva Linna Sümfooniaorkester ja teatristuudio Ilmarine. Tähtsad iga-aastased kultuurisündmused on aastast 1995 toimuv Rahvusvaheline Jevgeni Mravinski nimeline muusikafestival ja aastast 1997 korraldatav rahvusvaheline noorte pianistide võistlus, millel esitatakse Fryderyk Chopini loomingut. Linnas on 2 spordikooli (Energia ja Paemurru spordikool), 64 spordiklubi ja 15 spordirajatist. Narvas registreeritud ühingud ja seltsid jagunevad kolme rühma: rahvuskultuuriseltsid (16), sotsiaal- ja humanitaarprobleemidega tegelevad mittetulundusühingud (Narva Ametiühingu Keskus, Tšornobõli Aatomielektrijaama Avarii Likvideerijate Liit, üksikemade selts jt) ning selgelt poliitiliste taotlustega ühingud ja liidud (Narva Vene Kaasmaalaste Ühing, Narva Venemaa Kodanike Liit jmt).

Tervishoid. Meditsiiniteenust pakuvad SA Narva Haigla (üle 400 voodikoha), 5 perearstikeskust ja 10 füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsevat perearsti (kokku 42 perearsti), Narva linnale kuuluv hambapolikliinik ja erahambaraviasutused. Sotsiaalhoolekannet korraldab Narva Linna Sotsiaalhoolekandekeskus. 2010. aastal oli kodutute öömajas 80, lastekodus 31, rehabilitatsioonikeskuses 54, laste varjupaigas 30, kriisiabikeskuses 15 ja puuetega laste päevakodus 18 kohta.

Usuelu. Kalmistud (sh 16 surnuaiast koosnev Aleksandri kalmistu) asuvad linna põhjaosas (Siivertsi linnaosas ja Sutthoffi pargi alal). Maetakse ka Vaivara vallas paiknevatele Riigiküla ja Sininõmme kalmistule. Narvas tegutseb hulk (16) kirikuid ja kogudusi, sh Narva Issanda Ülestõusmise peakirik, Narva Jumalaema Narva Ikooni ja Püha Kroonlinna Ioani kirik (mõlemad Moskva patriarhaadi alluvuses), Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Narva Aleksandri Kogudus, Eesti Metodisti Kiriku Narva Kogudus, Narva Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Kogudus ning Rooma-Katoliku Kiriku Püha Antoniuse Kogudus Narvas.

Linnaehitus

Narva kaartskeem (2003)

Narva keskust (linnus ja vanalinn) piirab põhjast Narva eeslinn (omaaegne agul), läänest Peetri eeslinn ja lõunast Joaorg (Juhkental). Peetri eeslinnast läänes paikneb Kadastiku ja edelas Paemurru linnaosa. Raudteest lõunas on Kreenholmi tööstuslinnaosa (hõlmab ka Kreenholmi ja Kuningasaare). Uuemad elurajoonid on kesklinnast loodes asuv Soldino ja edelas paiknev Joala. Linna piiridesse jäävad ka endine Siivertsi küla (nüüd samanimeline linnaosa) ja endine Vepsküla, mis asuvad linnast põhjas, ning lõunas paiknevad endine Kulgu küla (praegu samanimeline linnaosa) ja suur osa Kõrgesoost. Linna edelaosas Narva veehoidla ääres asub Balti soojuselektrijaam. Lahustükkidena kuuluvad Narva koosseisu Narva-Jõesuu piiril paiknev Kudruküla (peamiselt narvalaste aianduspiirkond) ning Narvast idas asuv Olgina, kus on kokku umbes 10 000 suvilat ja aiamaja. Aastani 1990 kuulus Narva halduskonda Narva-Jõesuu alev. Varasema üldplaani järgi eristati Narvas 25 mikrorajooni (mitteametlikult kasutatakse seda jaotust tänini). Kehtiva linna üldplaneeringu järgi on Narvas 15 linnaosa, peale juba nimetatute Sutthoffi (vanalinnast põhjas), Pähklimäe ja Kalevi (loodes), Kerese (edelas), Veekulgu (Kulgust lõunas) ning Elektrijaama linnaosa (Kulgust läänes).

Narva maakasutus on tavapärasest erinev. Kolmandiku linna maast hõlmavad veekogud (2946 ha): Narva jõgi, Narva veehoidla ja kaks veega täitunud endist kivimurdu (Kadastiku karjäärid). Pisut väiksema osa moodustab tööstusettevõtete ja elektrijaama maa (2379 ha, sh 1338 ha elektrijaamade tuhavälju). Umbes viiendiku territooriumist moodustavad metsad (1143 ha) ja aiandusühistute maa (679 ha). Parkide jm haljasalade all on 23 hektarit. Umbes 70% tänavavõrgust moodustavad puiesteed. Tähtsaimad puhkealad on vanalinna bastionide vöönd (sh looduskaitsealune Pimeaed; 2,4 ha), Gerassimovi ja Energeetiku park, Maleaed ning Joala, Kadastiku ja Pähklimäe puhkeala. Hoonestatud ala pindala on 409 hektarit. Põhiosa elamutest on paljukorterilised (neis asub 98% eluruumidest, ⅔ on ehitatud 1960.–70. aastatel). Linna territooriumil asub Narva jõe kanjoni maastikukaitseala ja osa Narva jõe alamjooksu hoiualast. Linna ilmestab ka Tallinna maanteest põhjas paiknev klindiastang. Kuigi 1950. aastatel võeti uute hoonete rajamisel aluseks vana korrapärane planeering (tänavavõrk), kujundavad Narva üldmulje vabaplaneeringuga asumid (mikrorajoonid) ja tüüphoonestus. Linnaruumis eristub selgelt ida–lääne-sihiline telg: selle idaosas on madalam, vanalinna piirkond ja linna läänepiiril Rahu tänava piirkonnas kõrgemad hooned. Põhja–lõuna-sihiline telg (põhjas elu- ja lõunas tootmispiirkonnad) määrab linlaste igapäevase liikumissuuna.

Narva linnus

Narva on tekkinud ja kaua arenenud kindluslinnana. Mitmekesine ja terviklik kaitserajatiste süsteem – 13. sajandist pärit linnus, 14.–16. sajandi linnakindlustused (linnamüüri jäänused, nn Uus-Itaalia süsteemis bastionid, nt Kristervall ja Kuningvall), Rootsi-aegsed 17. sajandi II poole bastionid (Victoria, Honor, Gloria, Fama, Triumph, Fortuna, Spes ja Justitia; kavandanud Erik Dahlberg), raveliinid ja kurtiinid – on Eestis ainulaadne. E. Dahlbergi projekti järgi rajati 17. sajandi lõpus südalinna uus tänavastik. Valmisid uus raekoda (1665–71, Jürgen Teuffel, Nicolaes Millichi või tema õpilase Peter Schultzi portaaliskulptuurid), börsihoone (1695–1704, Johann Georg Heroldt), vaekoda (1740. aastad, arvatavasti raehärra F. L. von Frankenberg; mõlemad hävisid 1944) ja hulk elamuid, mis moodustasid omapärase barokkstiilis linnaansambli. Narva barokile on iseloomulikud kõrged kivikatused, kaunid ärklid, astmikviilud ja eriti rikkalikud portaalid: nn Numensi elamu (endine Viru tänav 13; 1650–52, arhitekt Zacharias Hoffmann vanem, hävis 1944), elamu Koidu tänav 1 (arvatavasti Georg Teuffel). Silmapaistvaim sakraalehitis Jaani kirik (1641–52, Hans Skrintter ja Z. Hoffmann vanem, hävis tulekahjus, taastati 1662, Zacharias Hoffmann noorem) on hävinud. Hävinud on ka Linnakirik (1430. aastad, aastast 1708 õigeusu kirik). Säilinud on neorenessanss-stiilis Aleksandri kirik (1881–84, Otto Pius Hippius, sai tugevasti kannatada Teises maailmasõjas, taastatakse) ja õigeusu Issanda Ülestõusmise peakirik (1890–96, Paul Alisch). Hilisemast ajast paistab silma Kreenholmi linnaosa (1857–99, peamiselt Paul Alisch) kui Eesti tööstusarhitektuuri huvitavaimaid näiteid: vana kudumisvabrik (1859–76, arhitekt Heinrichsen), Georgi vabrik (1899, Paul Alisch, taastati 1962). Narvat on mitu korda (1558, 1610, 1659, 1944) laastanud lahingud ja põlengud. Lõplikult minetas Narva oma ajaloolise ilme Teise maailmasõja järgseil aastail, kui sõjas kannatada saanud kvartalid lausõhiti ja rajati uus, endist linnatervikut eirav hoonestus (stalinistlik klassitsism ja 1960.–70. aastate tüüphooned). Taastatud on ainult raekoda (restaureerimistöid alustati 1950. aastate lõpul, kohandati pioneeride paleeks, Henno Potti ja Heino Uuetalu; taastatati raekojaks) ja kaks elamut (Koidula tänav 3a ning Koidula tänav 6, praegu hotell Vanalinna). Alates 1950. aastatest restaureeritakse linnust; Gloria bastioni ait on kohandatud kunstigaleriiks (Inna Võsu). 1980. aastate lõpus on ehitatud ainuprojektide järgi, näiteks linnuse naabrusesse raamatukogu (1987, arhitekt Inessa Põldma) ja Kreenholmi linnaossa restoran Joala (1987, arhitekt Georg Ottas, praegu restoran Vana Toomas). Narva lääneossa on kujunenud linnaväljak, mille ääres paikneb tornmaju, kohvik Vikerkaar ja raamatukauplus (kõik I. Põldma).

Narva taastatud raekoja fassaad

Narva Issanda Ülestõusmise peakirik

Narva Aleksandri kirik

Ajalugu

Joaorus, Narva jõe vasakkalda terrassil paikneb kiviaja asulakoht. Kaevamisel (1954, 1957, 1960 ja 1962–64, Lembit Jaanits) on läbi uuritud umbes 500 m2. On leitud kividest laotud leeasemeid ja lapsematus. Asulas on elatud korduvalt, kultuurkihi alumised osad kuuluvad mesoliitikumi (VII–V aastatuhat eKr), ülemised aga neoliitikumi ja hilisemasse aega. Asulakoha kõrval oleval paerünkal on olnud varase metalliaja kindlustatud asula. Sellest on 1992 (Kaarel Jaanits) ja 1996–97 (Aleksandr Nikitjuk) uuritud umbes 100 m2 ja saadud mitmekesist leiuainest. Narva jõe alamjooksul on muidki muistiseid (Riigiküla kiviaja asulakohad, Siivertsi, Tõrvala).

Narva Hermanni ja Jaanilinna kindlus 1939. aastal

13. sajandi alguses asus Narva jõe alamjooksul 8 adramaa suurune küla (Narvia). 1256 rajas Taani kuninga vasall Narva jõe äärde (arvatavasti tulevase linna kohale) linnuse, 1277 on ürikus nimetatud Narva linnusepealikut. 13. ja 14. sajandi vahetusel tekkis linnuse juurde linnaline asula, linnana on Narvat mainitud 1345, kui talle anti Lübecki õigus. Aastast 1347 kuulus Narva koos kogu Põhja-Eestiga Liivimaa Ordu valdusse, olles Narva foogtkonna keskus. Tallinna vastuseisu pärast ei võetud Narvat Hansasse, Novgorodiga kauplemisel jäi talle teisejärguline koht. 12. V 1558 vallutasid linna venelased. Sellega kaasnes kaubandusolude muutumine: järgmistel kümnenditel oli Narva Lääne- ja Ida-Euroopa vahelise kaubanduse tähtsaimaid tugikohti. 6. IX 1581 vallutasid Narva rootslased. 1585 andis Johan III Narvale Rootsi linnaõiguse. Rootsi võimu ajal Tallinna ja Narva kaubanduskonkurents jätkus. 17. sajandi II poolel linna areng hoogustus: asutati manufaktuure, laiaulatuslikuks muutus kaubavahetus Hollandiga, ehitati muldkindlustusi. 30. XI 1700 peetud Narva lahingus ebaõnnestus Vene väel linna vallutamine, see läks korda alles 20. VIII 1704 (Narva piiramine 1704), 1704–22 oli Narva maakonnakeskus, 1719 liideti linn Peterburi kubermanguga. Väliskaubanduse mahult oli Narva 18. sajandil Venemaa Läänemere sadamaist kolmas; väljaveos oli ülekaalus puit. 19. sajandil sai Narvast Balti kubermangude suurim tekstiilitööstuslinn: 1819 asutati Narva kalevivabrik, 1851 Narva linavabrik (mõlemad asusid Ivangorodis), 1857 Kreenholmi Manufaktuur. 1864 kustutati Narva kindluste nimekirjast, see võimaldas linna territooriumi laiendada. Soodsalt mõjus linna arengule Balti raudtee ehitamine (1870). Narva oli elanike arvult (1913. aastal 21 000) Eesti alal Tallinna, Tartu ja Pärnu järel 4. kohal, eestlasi oli 58% ja venelasi 35%. Jõudsalt kasvavas tööstuslinnas sugenesid töölisliikumine (Kreenholmi streik 1872, Narva streik 1882) ja seltsitegevus (1884 asutati Ilmarine, hilisem Narva Eesti Selts, ja 1890 karskusselts Võitleja). Peterburi kommunistlike ringkondade tegevuse tulemusena suurenes Narvas enamlaste mõju: 1905 moodustati Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei (VSDTP) Narva Komitee, 1906 puhkes suuri streike, 1912–14 ilmus enamlik ajaleht Kiir. 16. III 1917 moodustati Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu, 8. XI 1917 võttis see linnas võimu ja selle taotlusel liitis enamlik Venemaa Narva Eestimaa kubermanguga. 1917 liideti linnaga vabrikute piirkond ja töölisagulid. VSDTP Narva Komitee häälekandjana ilmus 1917–18 Rahvaleht. 4. III – 28. XI 1918 kestis Narvas Saksa okupatsioon. 28. novembril hõivas linna Punaarmee, 29. novembril kuulutati seal välja Eesti Töörahva Kommuun ning moodustati Kommuuni Nõukogu. 19. I 1919 vallutas linna Eesti Vabariigi vägi ning tõkestas selle tagasivallutamise. Tartu rahuga (1920) nihutati piir Narvataguses linnast kaugemale itta. Venemaa-sidemete katkemine põhjustas Narva tööstuse arengu aeglustumise. Eestlasi oli 1922 Narva elanikkonnast (27 000) 67% ja 1934. aastal 54%, venelasi vastavalt 28 ja 30%. Saksa okupatsioonivägi hõivas Narva 17. VIII 1941. Punaarmee pealetungi alguses 25. I 1944 Narva elanikkond evakueeriti. Punaarmee purustas mitme õhurünnakuga (eriti 6. märtsil) ja 25. juulil koondsuurtükitulega uut pealetungi alustades kogu Narva hoonestiku (sh barokse vanalinna) ning hõivas rusudes Narva 26. VII 1944. Sõjajärgsele ajale oli iseloomulik rohke tööstus- ja elamuehitus. Jaanilinn (Ivangorod) eraldati Narvast (ja Eesti NSV-st) halduslikult 1945. 1950–57 ehitati praegu Venemaa territooriumil asuv Narva hüdroelektrijaam (alustas elektrienergia tootmist 1955, võimsus 125 MW), 1955 valmis mööblivabrik, 1956–66 ehitati Narva lähedale Balti soojuselektrijaam. Nõukogude okupatsioonivõim takistas 1944 evakueerunud elanikkonna tagasirännet, osalt sellepärast, et Narva oli kavandatud uraanitootmise keskuseks (tegelikult hakati uraani tööstuslikult tootma Sillamäel); tööjõu sissetoomine muutis Narva venekeelseks, peamiselt venelastega asustatud linnaks, kus eestlasi elab 4,9% (2000).

Narva raudteejaam pärast Punaarmee rünnakut 25. aprillil 1919

Narva hüdroelektrijaama kanali betoneerimine aprillis 1954. Hüdroelektrijaam asub Narva jõel ja kuulub praegu Venemaale.

Eesti Töörahva Komuuni 50. aastapäeva tähistamine Narvas 1968. aastal

Kirjandus

  • A. Süvalep. Narva ajalugu, 1. osa. Narva, 1936
  • Э. Эфендиев. Нарва. Таллинн, 1990
  • D. G. Erpenbeck, R. Seeberg-Elverfeldt. Narva, 1581–1721. Dortmund, 1993

XX sajandi kroonika, I osa, 2002; EE 12, 2003; XX sajandi kroonika, II osa, 2004; muudetud 2011