Tagasi ETBL-i avalehele

Ida-Viru maakond

Ida-Virumaa üldandmed
Moodustamise aeg 1. I 1990
Pindala 3364 km2
Elanike arv 168 656 (2010)
Keskus Jõhvi 
Rahvastiku tihedus 50,1 inimest 1 km2-l
Linnarahvastiku osatähtsus 88,8 %
Haldusüksused  6 linna, 16 valda (sh 1 alevvald)
Asulad 7 linna (sh 1 vallasisene linn), 1 alev, 14 alevikku, 208 küla
*Kuni 26. III 1990 Kohtla-Järve maakond

Ida-Viru maakond, Ida-Virumaa, 1. järgu haldusüksus Eestis.

Maakond asub Kirde-Eestis, paikneb Soome lahe ja Peipsi järve vahelisel alal. Hõlmab ajaloolise Virumaa idaosa, eraldus 1949 Jõhvimaana, 1950 moodustati seal Jõhvi ja Kiviõli rajoon, mis 1960 arvati Kohtla-Järve linnapiirkonda, 1964 moodustati selle maalisest osast Kohtla-Järve rajoon, mis muudeti 1. I 1990 haldusreformiga samanimeliseks maakonnaks ja nimetati 26. III 1990 Ida-Virumaaks. Aastast 1994 kuuluvad Ida-Virumaasse ka seni keskvalitsuse alluvuses olnud Kohtla-Järve, Narva ja Sillamäe linn.

Piirneb läänes Lääne-Virumaaga, lõunas Jõgevamaaga ja idas Venemaa Leningradi oblastiga.

Ida-Virumaa (2003)

Haldusjaotus, asustus ja rahvastik

Ida-Virumaa suurimad asulad (elanike arv 2000, linnadel ja alevil 2010)
Narva linn  65 881
Kohtla-Järve linn 44 492
Sillamäe linn 16 183
Jõhvi linn 11 088
Kiviõli linn 6 606
Narva-Jõesuu linn 2 602
Aseri alevik 1 896
Püssi linn 1 802
Kohtla-Nõmme alev 1 032
Voka alevik 1 083
Iisaku alevik 949
Avinurme alevik 807
Toila alevik 777
Järve küla 706
Sonda alevik 615
Mäetaguse alevik 561
Olgina alevik 522
Jõhvi küla 517
Lüganuse alevik 470
Lohusuu alevik 408
Tammiku alevik 389
Kuremäe küla 382
Sinimäe alevik 365
Purtse küla 309
Tudulinna alevik 306

Koosneb Kiviõli, Kohtla-Järve, Püssi, Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linnast, Kohtla-Nõmme alevvallast ning Alajõe, Aseri, Avinurme, Iisaku, Illuka, Jõhvi, Kohtla, Lohusuu, Lüganuse, Maidla, Mäetaguse, Sonda, Toila, Tudulinna ja Vaivara vallast. Jõhvi (maakonnalinn) on Jõhvi valla sisene linn.

Ida-Virumaa haldusjaotus
Haldusüksus Halduskeskus Pindala (km2) Alalisi elanikke  Külasid ja alevikke Keskuse kaugus Jõhvist (km) Praeguse seisundi saamise aeg
    2003 2012 2003 2010 2012    
Jõhvi linn  7,62   11 743  11 088 vt Jõhvi vald
Kiviõli linn 11,75   7 146 6 606 31 1946
Kohtla-Järve linn 41,77   46 765 44 492 10 1946
Narva linn 84,54   67 752 65 881 48 1345
Narva-Jõesuu linn 11,03   2 875 2 602 45 1990
Püssi linn 2,1   1 855 1 802 27 1993
Sillamäe linn 10,54   16 901 16 183 22 1957
Alajõe vald Alajõe küla 109,61   379 309 7 44 26. III 1992
Aseri vald Aseri alevik 67,14   2 278 2 119 9 39 9. IV 1992
Avinurme vald Avinurme alevik 193,62   1 567 1 487 17 63 13. II 1992
Iisaku vald Iisaku alevik 257,62   1 477 1 380 18 32 26. IX 1991
Illuka vald Illuka küla 543,82   1 065 958 19 20 13. II 1992
Jõhvi vald Jõhvi linn 116,45 124,06 1 745 12 788 12 16. VI 20051
Kohtla vald Järve küla  101,56   1 497 1 497 17 9 17. VI 1992
Kohtla-Nõmme alevvald Kohtla-Nõmme alev 4,64   1 115 1 032 17 25. VIII 1993
Lohusuu vald Lohusuu alevik 103,28   840 785 10 58 2. VII 1992
Lüganuse vald Lüganuse alevik 104,57   1 211 1 047 13 28 11. VII 1991
Maidla vald Savala küla 332,3   776 755 27 33 9. IV 1992
Mäetaguse vald Mäetaguse alevik 285,04   1 562 1 519 21 20 9. IV 1992
Sonda vald Sonda alevik 148,08   1 068 966 11 40 24. I 1991
Toila vald Toila alevik 159,66   2 328 2 292 11 12 22. IV 1993
Tudulinna vald Tudulinna alevik 269,38   651 605 10 47 19. XII 1992
Vaivara vald Sinimäe alevik 397,97   1 585 1 551 20 30 9. IV 1992
1Jõhvi vallaga liitus vallasisese linnana Jõhvi linn

Püha Nikolause kirik Jaama külas

Narva linnus ja jõgi

Sillamäe Kultuurikeskus

Loodus

Suurem osa Ida-Virumaast paikneb Viru lavamaal ja Alutaguse madalikul. Soome lahe rannikut ääristab kogu maakonna ulatuses Põhja-Eesti paekallas, mille suurim kõrgus on 56 m (Ontikal). Paekalda ja Soome lahe vahel paikneb kitsa ribana (laius Saka–Ontika–Toila joonel paarkümmend meetrit, Narva jõe alamjooksul kuni 6 km) Soome lahe rannikumadalik. Selle lõunaserva liigestavad peamiselt jõgede suudmealal lavamaasse lõikunud klindilahed (Aseri, Ontika, Toila, Voka, Päite, Perjatsi ja Udria juures) ja jõeorud. Leidub ka liivaranda (Merikülas, Narva-Jõesuus). Lavamaale on iseloomulikud leostunud ja leetjate muldadega põllustatud moreenitasandikud, olulised kõrgendikud on valdavalt rendsiinadega (rähkmuldadega) Jõhvi kõrgustik, Sinimäed ja Purtse Hiiemägi.

Viru lavamaa. Uhaku karstiala

Udria pank

Narva-Jõesuu rand

Ida-Virumaa suurimad järved (km2)
Narva veehoidla (Eesti osa) 54
Konsu 1,36
Uljaste 0,36
Kurtna Suurjärv 0,34
Ratva 0,29
Imatu 0,28
Tudu 0,26
Puhatu Suurjärv 0,21
Jaala 0,2
Suur-Kirjakjärv 0,18
Räätsma 0,17
Ida-Virumaa suurimad sood (km2)
Puhatu soostik 570,8
Muraka soostik 127,9
Sirtsi soo 46,8
Kõrgesoo raba 36,8
Peeri (ka Kalina) soo 28,2
Voorepere soo 23,6
Kuresoo 22
Lõpe soo 21,6

Silmapaistvad tehispinnavormid on aherainemäed ja suured tuhaväljad. Esimesi on rohkesti Kohtla-Järve, Sompa, Kukruse, Jõhvi ja Ahtme ümbruses. Kiviõli lähedal asuvad kaks terrikoonikut (kõrgus 115 ja 101 m) on Eesti suurima suhtelise kõrgusega pinnavormid. Maakonna ida- ja lõunaosa on madal ja tasane, sealsetel leet-glei- ja gleimuldadel laiuvad metsad ja sood, seda liigestavad Sildoja–Mäetaguse ja IisakuIlluka oosistik (Tärivere mägi 94 m), Kuremägi (92 m) ning Tudulinna ja Avinurme ümbruse moreenikuhjatised. Rohkem kui pool Alutagusest on soo, ala põhjaosas leidub laiaulatuslikke põlevkivi- ja kruusakarjääre ning freesturbavälju. Peipsi rannikut ääristab Lohusuust Vasknarvani ulatuv leedeliivmuldadega luitestik. Ida-Virumaal leidub rikkalikult põlevkivi, liiva ja turvast, on ka fosforiiti, sinisavi ja lubjakivi. Maakonnal on rohkesti veepiiri: põhjaosas Soome lahe randa umbes 70 km, lõunas Peipsi randa üle 50 km ja idas Narva jõe (osaliselt ka Narva veehoidla) kaldajoont umbes 48 km. Vooluveekogusid on 165, neist 15 suubub Peipsisse, 15 Soome lahte ja 11 Narva jõkke. Pikimad on Rannapungerja, Purtse, Avi- ja Tagajõgi, suurima jõgikonnaga Purtse, Rannapungerja, Must-, Avi- ja Tagajõgi. Järvi on 70 (kokku 5,9 km2), maastikuliselt on silmapaistvaim termokarstilise tekkega Kurtna järvestik. Ida-Virumaa on Eesti metsarikkaimaid piirkondi, eriti metsarohked on Alajõe, Tudulinna, Sonda, Illuka, Iisaku ja Lohusuu vald (metsasus 81,5–93,1%). Kõige enam kasvab soo- ja palumetsa, ülekaalus on männienamusega puistud. 21% maakonna metsadest kuulub hoiumetsade hulka. Ürgseim on Narva jõe ääres Puhatu looduskaitsealal kasvav Poruni ürgmets (pärn, vaher, saar, tamm, kuusk ja mänd). Maakonnas on 8 looduskaitseala, 16 maastikukaitseala ja 3 vanade eeskirjadega kaitseala ning 13 hoiuala: Arupealse, Atsalama, Avijõe (osaliselt), Kalvi (osaliselt), Loode-Peipsi (osaliselt), Narva jõe alamjooksu, Narva jõe ülemjooksu, Pada jõe (osaliselt), Pühajõe, Raju, Sahmeni, Tagajõe ja Uljaste järvede hoiuala. Kaitse all on 25 parki, alleed ja puistut ning 37 looduse üksikobjekti.

Poruni ürgmets ja Poruni jõgi asuvad Puhatu looduskaitsealal

Kiviõli tuhamäed

Majandus

Ida-Virumaa majandusele on omane tegevusvaldkondade mitmekesisus, suurte tootmiskeskuste rohkus (Narva, Kohtla-Järve, Kiviõli, Jõhvi, Sillamäe), põlevkivi kaevandamine ning põlevkivi töötlevate ja tarbivate ettevõtete olemasolu (energeetika, põlevkivikeemia). Suurte tootmiskeskuste tõttu on Ida-Virumaa ülekaalukalt Eesti tähtsaim tööstuspiirkond.

Statistilisse profiili kuuluvad Ida-Virumaa ettevõtted (EMTAK 2008) tegevusala järgi
  2003 2009
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 484 451
Mäetööstus 5 5
Töötlev tööstus 398 500
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 12 17
Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 23 24
Ehitus 261 537
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 1041 1151
Veondus ja laondus 384 597
Majutus ja toitlustus 126 142
Info ja side 49 75
Finants- ja kindlustustegevus 20 29
Kinnisvaraalane tegevus 106 197
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 157 290
Haldus- ja abitegevused 78 162
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 0 1
Haridus 26 62
Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 100 121
Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 16 32
Muud teenindavad tegevused 86 195
Kodumajapidamised tööandjana; kodumajapidamiste oma tarbeks kaupade tootmine 0 1
Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus 0 0
Tegevusalad kokku 3372 4589

Ettevõtlus. Lisaks suurtele ettevõtetele on Ida-Virumaal ka võrdlemisi palju äriregistrisse kantud ettevõtteid (2003. aastal 4982, maakondade seas 3. koht, ja 2009. aastal 7934, 4. koht). Õigusliku vormi järgi oli nii 2003. aastal (51% maakonna äriettevõtetest) kui ka 2009. aastal (59%) kõige rohkem osaühinguid, füüsilisest isikust ettevõtjaid oli vastavalt 37% ja 35% ning aktsiaseltse 6% ja 3%. Ida-Virumaal on palju ka suurettevõtteid. Tähtsaim Ida-Virumaal tegutsev ettevõte on Eesti Energia AS. Eesti Energia Kaevandused AS (endine AS Eesti Põlevkivi; 2009. aastal Äripäeva edetabelis Ida-Virumaa edukaim ettevõte, käive 2,5 miljardit ja kasum 244 miljonit krooni, töötajaid ligi 3000) kaevandab põlevkivi Estonia ja Viru kaevanduses ning Aidu ja Narva karjääris. Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS toodab elektrit ja soojust Balti ja Eesti elektrijaamas. Eesti Energia Õlitööstus AS toodab Vaivara vallas Auvere külas asuvas tehases põlevkivist vedelkütuseid (kasutab maailmas ainulaadset Enefit-140 tehnoloogiat; 2009. aastal alustati keskkonnasõbralikumat Enefit-280 tehnoloogiat kasutava õlitehase ehitust) ja uttegaasi (kasutatakse Narva elektrijaamades elektri tootmiseks). Eesti Energia Õlitööstus AS oli 2009. aastal Eesti edukaim keemiatööstusettevõte: käibelt (841 miljonit krooni) jäi ta maha ainult Viru Keemia Gruppi kuuluvast VKG Oil AS-ist (1,25 miljardit), kuid kasumilt (250 miljonit krooni) ületas kõiki teisi. Kohtla-Järvel asuv VKG Oil AS toodab aastas üle 250 000 t põlevkiviõli. 2009. aastal lasti käiku uus tooraine kokkuhoidu ja keskkonna säästu võimaldav Petroteri (kasutab Petroter-tehnoloogiat) tehas. Ettevõttes töötab 570 inimest. VKG Kaevandused OÜ-le kuulub Ojamaa põlevkivikaevandus, mis peaks hakkama tööle ja saavutama täisvõimsuse (2,5 miljonit t põlevkivi aastas) 2012. aastal. Suured keemiatööstusettevõtted on veel Sillamäel asuv Silmet Gruppi kuuluv haruldasi muldmetalle (peamiselt tantaali ja nioobiumi) tootev AS Silmet (2009. aasta käive 382 miljonit krooni) ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ (290 miljonit krooni). Metalli töötlemisega tegelevad suured ettevõtted on Narvas asuv Cargotec Estonia AS (käive 216 miljonit krooni) ja Kohtla-Järvel asuv OÜ Viru RMT (178 miljonit krooni). AS Repo Vabrikud oli 2009. aastal käibelt (323 miljonit krooni) Eesti puidutööstusettevõtete hulgas kolmandal kohal. Mitmed tuntud Ida-Virumaa suurettevõtted on kas raskustes (2008. aasta Äripäeva edetabelis Ida-Virumaa edukaim ettevõte, väetisetootja AS Nitrofert, peatas 2010. aasta veebruaris väetiste madalate hindade tõttu tootmise) või pankrotis (näiteks Kreenholmi Valduse AS alates 2010. aasta detsembrist).

Tuulepark Padaorus

Sirgala karjäär

Narva Elektrijaamad

Põllumajandus. Ida-Virumaa põllumajandust mõjutavad oluliselt suur metsa (üle 50%), soo ja kaevandusaluse maa osatähtsus. Teravilja koristuspind (8778 haektarit) on kogu Eesti omaga võrreldes tühine (3%). Ka kõigi teraviljakultuuride saagikus on Eesti keskmisest väiksem. Teistsugune pole olukord ka loomakasvatuses, kus lüpsilehmade arv (2200) moodustab riigi koguarvust 2,3% ja sigade arv (2900) ainult 0,8%, piimatoodang Eesti kogutoodangust 1,9% ja munatoodang 0,4% (2009). Põllumajandusloenduse (2010) andmeil on avamaaköögivilja külvipind 13 hektarit, mis moodustab kogu riigi köögivilja külvipinnast (2852 ha) 0,5%. Enim kasvatatakse kapsast (6 ha), porgandit (3 ha) ja söögipeeti (2 ha). Tähtsaimad aiandusmajandid (lille- ning istikukasvatus jms) on Revino Aiand OÜ (Jõhvis) ja Tiiu-Malle Purge talu (Vokal).

Metsandus ja jahindus. Ida-Virumaal oli 31. XII 2002 maakatastrisse kantud kokku 159 402 ha metsamaad, mis moodustas Eesti metsamaast 9,8%. Suurem osa (119 694 ha) sellest oli riigimaa. 2002 langetati metsa kokku 641 830 m3, sellest 392 802 m3 (61%) moodustas lageraie ja 203 292 m3 hooldusraie (31,7%). Metsa istutati 1594,7 hektarile. Praegusel ajal haldavad Ida-Virumaa riigimetsamaad Riigimetsa Majandamise Keskuse Ida-Virumaa metskond (keskus Jõhvi vallas Kose külas) oma Sonda, Kohtla, Jõhvi, Vaivara ja Narva metsandikuga ning Alutaguse metskond (keskus Iisakul) oma Avinurme, Iisaku, Mäetaguse, Pagari ja Permisküla metsandikuga. Ida-Virumaa metskonna üldpindala on 58 170 ha ja metsamaa moodustab sellest 80%. Rangelt kaitstavaid metsi on 8% ja majandamispiirangutega metsi 14%. Suuremad metsakaitsealad paiknevad Sirtsi looduskaitsealal ja Kurtna maastikukaitsealal. Ida-Virumaa metskonnas domineerivad metsakuivendusega tekkinud kõdusoo tüübirühma metsad. Palju on ka sooviku ja palumetsade tüübirühma metsi. Ammendatud põlevkivikarjääride alad on enamasti metsastatud. Puuliikidest domineerib Ida-Virumaa metskonna metsades mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kuusk. Ida-Virumaa metskonnas uuendati 2009. aastal metsa kokku 424 hektaril, sellest jäi istutuse alla 360 ha ja külvi alla 84 ha. Kõige enam istutati kuuske – 158 ha. Alutaguse metskonna üldpindala on 86 045 ha ja metsamaa moodustab sellest 63%. Enamlevinud on palumetsade, soovikumetsade ja rabastuvate tüübirühmade metsad. Puuliikidest domineerib mänd, teisel kohal on kask ja kolmandal kuusk. Metskonna maadest jääb 22% rangelt kaitstavate metsade alla, majandamispiirangutega metsade osakaal on 13%. Alutaguse metskonnas uuendati 2009. aastal metsa kokku 268 hektaril, sellest jäi istutuse alla 265 ha ja külvi alla 3 ha. Kõige enam istutati kuuske – 134 ha. Kogu Ida-Virumaal raiuti 2009. aastal riigimetsa 3916 hektaril, raiemahuga 365 834 m3. Erametsmaa näitajad olid vastavalt 4136 ha ja 284 939 m3. 2009. aastal kütiti Ida-Virumaal 68 halljänest (2002. aastal 77 halljänest), 2 hunti (2002. aastal 1 hunt), 8 (vastavalt 7) ilvest, 389 (123) kobrast, 429 (166) kährikut, 150 (73) metskitse, 47 (82) metsnugist, 262 (60) metssiga, 8 (18) minki, 4 (1) mäkra, 9 (3) pruunkaru, 179 (97) põtra, 300 (155) rebast, 6 (11) tuhkrut, 21 (89) valgejänest ja 497 (660) parti. Ida-Virumaal elab Eesti kohta kõige rohkem esimese kaitsekategooria liiki lendoravat, teada on 62 elupaika.

Ida-Virumaa ettevõtted õigusliku vormi järgi
  2003 2009
Füüsilisest isikust ettevõtja 1856 2754
Täisühing 52 80
Usaldusühing 38 99
Osaühing 2565 4670
Aktsiaselts 321 241
Tulundusühistu 146 84
Välismaa äriühingu filiaal 4 6

Kalandus. Kala püütakse Soome lahest, Soome lahte suubuvaist jõgedest (eriti jõesilmu), Peipsi järvest ja Narva veehoidlast. Traalipüügi (peamiselt räim ja kilu) põhisadam on Toilas (lossitud kogusaak 766,8 t). Rannapüügil saadi 2010. aastal 973,7 t räime, 0,9 t koha ja 63,2 t ahvenat.

Veondus. Riigimaanteid on (31. XII 2009 seisuga) Ida-Virumaal 909 km (põhimaanteid 151, tugimaanteid 149 ja kõrvalmaanteid 608 km). Põhimaanteedest suure osa moodustab maakonda läbiv Tallinna–Narva maantee. Oluline on linnatänavate kogupikkus (31. XII 2008 seisuga 402 km, Eestis üldse 3135 km), mis eeskätt mitme suure linna tõttu ületab teiste maakondade oma märgatavalt ja jääb maha vaid Harju ja Tartu maakonnast. Eesti koormatuim (eriti kaubaveoga) on maakonda läbiva Tallinna–Peterburi raudtee lõik. Põhiosa veostest moodustavad Muuga sadama kaudu teisaldatavad kaubad. Suurte tööstuskeskuste tõttu on maakonna veoauto- ja bussiliiklus mahukas. Seepärast jääb Ida-Virumaa autobusside arvult (31. XII 2009 seisuga 615) maha ainult Harjumaast ning veoautode arvu poolest (5713) on Eesti maakondade hulgas neljandal kohal. Seevastu vee- ja õhutransport on vähetähtsad.

Turism. Ida-Virumaal on registreeritud 87 majutusteenust pakkuvat ettevõtet. Hotelle on 17. Neist mitmed pakuvad populaarset spaa-teenust (Narva-Jõesuus sanatoorium ja Meresuu hotell, spaad on ka Toilas ja Sakal).

Haridus, kultuur ja tervishoid

Iisaku Muuseum

Haridus. Ida-Virumaal oli 2009. a. 44 üldhariduskooli (30 gümnaasiumi ja keskkooli ning 14 põhikooli). Vene õppekeelega koole oli 20, eesti ja vene õppekeelega koole 10. 2009/10. õa oli üldhariduskoolides õpilasi kokku 14 632.Tegutseb 2 õhtukeskkooli – Kohtla-Järve Täiskasvanute Gümnaasium ja Narva Täiskasvanute Kool. Koolieelseid lasteasutusi on 61. Maakonnas on 4 kutseõppeasutust (Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Narva Kutseõppekeskus, Sillamäe Kutsekool, Juuksurite Erakool Maridel). Tegutseb 14 muusika- ja kunstikooli ning 6 laste loomekeskust, suvel töötab 3 lastelaagrit. Tegutsevad Tartu Ülikooli Narva Kolledž ja Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa Kolledž (Kohtla-Järvel), Tallinna Tervishoiukõrgkooli Kohtla-Järve struktuuriüksus, Sillamäe Majanduse ja Juhtimise Instituut (filiaalid Narvas ja Kohtla-Järvel) ning Sotsiaal-Humanitaarinstituudi regionaalsed õppekeskused Jõhvis ja Narvas. Jõhvis on Kesk-Eesti Arenduskeskuse (KEA) õppekeskus.

Kultuur. Ida-Virumaal on 27 kultuurimaja, 46 raamatukogu (registreeritud lugejaid 39 400) ning 12 muuseumi, riiklik muuseum on Iisaku Muuseum. Rikkalik kunstikogu on Narva Kunstigaleriil ja Kohtla-Järve kunstigaleriil Valge Saal.

Kultuurimälestised. Ida-Virumaal on riikliku kaitse all 1476 kultuurimälestist – 38 ajaloomälestist (sh Lüganuse kirikuaed, II maailmasõja Sinimägede lahingu koht, Põhjasõjas 1704. aastal langenud Vene sõjaväelaste mälestussammas), 252 arheoloogiamälestist (sh Lüganuse vallas linnused Tarakallas, Taramägi ja Alulinn ning Narva Joaorus kindlustatud asula ja kiviaja asulakoht), 233 ehitismälestist (sh Narva Hermanni linnus, Narva linnakindlustused, Narva raekoda, Kalvi, Illuka, Järve, Maidla ja Mäetaguse mõis, Purtse kindluselamu, Jõhvi, Lüganuse, Narva õigeusu, Narva Aleksandri ja Lohusuu kirik) ning 953 kunstimälestist (asuvad peamiselt õigeusu kirikutes).

Sport. Spordiehitisi on umbes 280, sh 57 spordisaali, 34 staadionit, 10 ujulat, 6 lasketiiru ja Toila minigolfiväljak. Ida-Virumaad läbivad Kotka (6 km), Kurtna (3 erineva pikkuse ja raskusastmega matkarada, kokku 19 km), Saka–Ontika (5,5–6 km), Selisoo (4–5 km), Vaivara (20–24 km) ja Toila–Martsa (6,5 km) matkarada. Maakonnas on asutatud 163 spordiklubi, kus harrastatakse umbes 70 spordiala.

Tervishoid. Tegutseb 98 perearsti ja 54 apteeki. Hambaraviteenust osutatakse 38 hambaravikabinetis. Maakonnas on 10 haiglat, mille koosseisu kuulub 12 kiirabibrigaadi. Raviasutustes töötab 431 arsti, 90 hambaarsti ja 1095 õendusala töötajat. Riiklik hooldekodu on Sillamäel, omavalitsuste hooldekodusid on 5 ning erahooldekodusid 5. Töötavad eakate inimeste päevakeskused (näiteks Sillamäel, Kiviõlis, Kohtla-Järvel jmt). Laste hoolekandeasutusi on 8, neist 2 riiklikud (Narva ja Narva-Jõesuu lastekodu), 3 munitsipaalasutused (Sillamäe, Kohtla-Järve ja Kohtla-Nõmme lastekodu) ning 3 eraõiguslikud (Kiiklas, Tudulinnas ja Ahtmes).

Kuremäe klooster

Jõhvi kontserdimaja

Narva raekoda

Ajalugu

Ala eraldus Virumaast 1949 Jõhvimaana, 1950 moodustati seal Jõhvi ja Kiviõli rajoon, mis 1960 arvati Kohtla-Järve linnapiirkonda, 1964 moodustati selle maalisest osast Kohtla-Järve rajoon, mis muudeti 1. I 1990 haldusreformiga samanimeliseks maakonnaks ja nimetati 26. III 1990 Ida-Virumaaks.

Loe täiendavalt artikleid:

Sinimäegede lahingukohta püsitatud mälestusmärk

Narva Kreenholm

Mälestusmärk represseeritutele Narvas

Kirjandus

  • Ida-Virumaa rahvakultuurist. Koostanud I. Rüütel. Tallinn, 1992
  • Ida-Viru maakond: aastaraamat. Jõhvi, 1995– 
  • Virumaa: koguteos. Koostanud K. Saaber. Rakvere, 1996
  • Eestlased Ida-Virumaal: sotsioloogiliste uurimuste materjalid. Tallinn, 1997
  • H. Voore. Pilte Ida-Virumaa minevikust. Voka, 1999, 22000

EE 12, 2003; muudetud 2011