Tallinna Tehnikaülikooli rektorid

Tallinna Tehnikaülikooli akadeemikute allee

Ajalugu

Skulptuur Igavene üliõpilane Juulius (skulptor Tiiu Kirsipuu)

Tallinna Tehnikaülikooli õppehoone

Tallinna Tehnikaülikooli raamatukogu

Tallinna Tehnikaülikool raamatukogu seestvaade

TTÜ on asutatud 1918 Eesti Tehnika Seltsi tehniliste erikursustena, oli 1919–36 Tallinna Tehnikum (1919–20 Eesti Tehnika Seltsi erakool, 1920–36 riigikool), 1936–38 Tallinna Tehnikainstituut, 1938–41 ja 1941–44 TTÜ, 1941 ja 1944–89 Tallinna Polütehniline Intituut, aastast 1989 taas TTÜ. Eesti Tehnika Seltsi tehnilised erikursused alustasid Alexander Martin Lutheri mööblivabriku hoones tööd 115 õppijaga, aastast 1919 töötas Tallinna Tehnikum Pikal tänaval Kanuti Gildi majas, 1932 koliti Koplisse Vene-Balti laevatehase endisesse haldushoonesse. Algusaastail sai õppida ehitustehnikat, arhitektuuri, hüdrotehnikat, laevaehitust, elektrotehnikat ja masinaehitust, hiljem lisandusid maamõõtmine, laevamehaanika ja tehniline keemia. Õppetöö läbiviimiseks olid koolil heal tasemel elektrotehnika tugevvoolu, nõrkvoolu ja raadio, keemia-, materjalide proovimise ja soojusjõu laboratoorium ning füüsika-, geodeesia-, geoloogia- ja mineraloogia kabinet. 1920.–30. aastail korraldati õppe- ja täienduskursusi (sh ehituse, maamõõtmise, raadioside, laevajõumasinate ja kalanduse alal). Esimesed 12 inseneri lõpetasid 1923. Tehnikumi õppejõud (Evald Maltenek, Gottfried Hacker jmt) osalesid tehnika oskussõnavara loomises ja korrastamises. 1920. aastate lõpus ilmusid esimesed eestikeelsed üliõpilastele mõeldud tehnikaõpikud. 1920–31 tegutses tehnikumi juures laevamehaanikute kool ja 1921–35 tööstuslike kutsekoolide tehniliste ainete õpetajate osakond. 1923 asutati tehnikumi juurde mehhano-, elektro- ja soojustehnilise ning tehnokeemilise uurimistöö tegemiseks Riiklik Katsekoda. 1936 kujundati senine tehnikum insenerihariduse ümberkorraldamisega tehnikainstituudiks, kus alustasid tööd ehitus-, keemia- ning mehaanika ja mehaanilise tehnoloogia osakond. 1938–40 tegutsesid ehitus- ja mehaanikateaduskond ning keemia- ja mäeteaduskond. 1939 avati elektrotehnikaharu ja 1940 majandusteaduskond, 1945 taastati arhitektide õppekava (1954 viidi eriala üle kunstiinstituuti), 1947 ehitus- ja mehaanikateaduskond lahutati. 1953–60 koolitati majandusinsenere mehaanikateaduskonnas. 1958 avati energeetika- ja 1965 elektrotehnikateaduskond (nime on mitu korda muudetud, aastast 2001 infotehnoloogia teaduskond), 1994 humanitaarteaduskond (aastast 2009 sotsiaalteaduskond) ning matemaatika ja füüsikateaduskond (aastast 2002 matemaatika ja loodusteaduskond). 1962 hakati ehitama Mustamäele uut ülikoolilinnakut (arhitektid Uno Tölpus, Henno Sepmann, Olga Kontšajeva). 1964–68 valmisid õppehoonestik ja peahoone, 1972 valmis raamatukogu (2009 valmis raamatukogu uus hoone) ning 1974 spordihoone. 1937–95 üllitati TTÜ toimetisi. 1939 avaldati TTÜ aastaraamatu 1. köide, selle väljaandmine taastati 1994. Aastast 1949 ilmub ülikooli ajaleht, mis on kandnud nime Tallinna Polütehnik (1949–89),Tehnikaülikool (1989–2000) ja aastast 2000 Mente et Manu (trükiarv 1000).

Välislink

• Tallinna Tehnikaülikool

EE 12, 2003; muudetud 2011