Eesti Kunstiakadeemia (EKA), kunsti-, arhitektuuri- ja disainialast haridust andev avalik-õiguslik ülikool, asub Tallinnas. EKA-s on neli teaduskonda – vabade kunstide, disaini-, kunstikultuuri- ja arhitektuuriteaduskond – ning Kunstiteaduse Instituut. 1994 asutati elektroonilise meedia keskus (E-Meedia Keskus, praegu uusmeedia õppetool), 1997 tasulist taseme ja täiendusõpet pakkuv Avatud Akadeemia. 2002 asutati erakunstikoolist Academia Non Grata EKA Pärnu Kolledž Academia Grata (suleti 2004). 1998–2005 tegutses peamiselt venekeelsete gümnaasiumide lõpetajatele mõeldud Rakenduskunsti Kolledž. EKA-s toimub õpe kolmel tasemel: bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpe. EKA on institutsionaalselt akrediteeritud 2006, teaduse evalveerimine toimus 2003 ja 2010.

EKA-l on raamatukogu (umbes 90 000 teavikut), arvutikeskus ja fotokeskus, 1996–2010 tegutses EKA peahoone fuajees galerii. ERKI Moe-show'd on korraldatud üle 20 aasta. Igal aastal toimuvad üliõpilaste lõputööde näitused (aastast 2007 festival TASE nime all). Korraldatakse kohalikke ja rahvusvahelisi konverentse, antakse välja publikatsioone. Aastast 1978 korraldatakse igal aastal uurimisreise soome-ugri rahvaste juurde. EKA on Eesti Disainikeskuse ja Eesti Arhitektuurikeskuse asutajaliige. Üliõpilasi oli 2010. aastal 1240 ja õppejõude 72 (tunniandjaid umbes 350).

Eesti Kunstiakadeemia direktorid ja rektorid

Ajalugu

EKA on alguse saanud 1914 asutatud Tallinna Kunsttööstuskoolist, 1924 nimetati see Riigi Kunsttööstuskooliks. Õpetuses pandi rõhku rakenduskunsti erialadele (nahatöö ja raamatuköitmine, tekstiil ja naiskäsitöö, keraamika, metallitöö), kujutavast kunstist eelkõige graafikale; valmistati ette peamiselt käsitöölisi ning käsitöö- ja joonistusõpetajaid. 1938 jagati kool kaheks: Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kooliks ning Riigi Kõrgemaks Kunstikooliks. 1940 ühendati mõlemad Jaan Koorti nimeliseks Riigi Rakenduskunsti Kooliks. Saksa okupatsiooni ajal kandis kool 1942/43. õa Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kooli nime, 1943 kujutava kunsti alade õpetamine lõpetati ning õppeasutus nimetati Tallinna Rakenduskunsti Kooliks. 1941/42 ja osa aastast 1944 oli kool sõjategevuse tõttu suletud, 1944 jätkas tegevust Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudina. 1950 nimetati kool Eesti NSV Riiklikuks Kunstiinstituudiks (ERKI), 1951 ühendati sellega Tartu Riiklik Kunstiinstituut, 1989 nimetati ERKI Tallinna Kunstiülikooliks, 1996 Eesti Kunstiakadeemiaks. Algul tegutses kool Pikal tänaval Kanuti Gildi majas, alates 1917. aastast Suur-Tartu maanteel Tallinna tütarlastegümnaasiumi majas (1885, arhitekt Rudolf von Knüpffer). Hoone ehitati 1922–23 (arhitekt Tõnis Mihkelson) ja 1960.–70. aastatel põhjalikult ümber.

Kirjandus

• Eesti Kunstiakadeemia. Tallinn, 2001

Välislink

• Eesti Kunstiakadeemia

EE 12, 2003; muudetud 2015