Loodus

Paikneb Viru lavamaal ja Alutaguse madalikul, ainult kitsas rannikuriba on Soome lahe rannikumadalikul. Ilmekaim pinnavorm on Põhja-Eesti paekallas, kuhu lõikuvad jõeorud (Voka ja Pühajõgi). Valla lõunaosa, mis jääb Alutaguse madalikule, on metsane ja soine. Suure ala hõlmavad põlevkivikaevandused (peamiselt Viivikonna karjäär) ja turbaväljad (Oru). Valda ulatub Kurtna maastikukaitseala. Oru pargi hoidmiseks on moodustatud Oru pargi maastikukaitseala. Valda jäävad Ontika maastikukaitseala idaosa, suur osa Päite maastikukaitsealast, kaitsealune Voka mõisa park (17,4 ha) ja Pühajõe hoiuala. Looduse üksikobjektidena on kaitse all Aluoja joa astang (1 ha; Pühajõe kaldal), Oru pargi kivi (ümbermõõt 26,8 m), Lagedi 3 pärna (Pühajõe külas; suurima ümbermõõt 3,08 m ja kõrgus 27 m), Oru pargi pappel (Eesti suurim euroameerika pappel; ümbermõõt 5,45 m) ja 5 Pühajõe pärna (suurima ümbermõõt 3,87 m ja kõrgus 17 m). Huviväärne on Toila ümbrus (Oru park, pankrannik, Pühajõe org).

Valla riigimetsamaad haldavad Ida-Virumaa metskonna Vaivara ja Narva metsandik.

Ettevõtlus ja transport

Valla suurim tööstusettevõte on kala töötlemisega tegelev OÜ Viru Rand, piirkonda tuntakse ka puhkealana (Toila sanatoorium).

Toilas Pühajõe suudmes asub sadam.

Haridus ja kultuur

Toilas on gümnaasium. Toilas ja Vokas on raamatukogu ning lasteaed. Pühajõel tegutseb Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kogudus (kirik ehitatud 1839, aastast 1967 seisis mahajäetult, taastati 1989).

Ajalugu

Aastani 1939 kuulus ala Voka valda, 1939–50 Jõhvi valda. Toila vald moodustati 22. IV 1993.

Välislink

• Toila valla kodulehekülg

EE 12, 2003; muudetud 2011