Jõhvi vald

Elanike arv (2011)	12 739
Pindala	124,6 km2
Vallavanem	Aivar Surva
Maakond	Ida-Virumaa

Jõhvi vald asub Ida-Virumaa põhjaosas Kohtla-Järve lahuslinnaosade Ahtme ja Sompa ümbruses ning hõlmab ka vallasisese linna Jõhvi, keskus Jõhvi linnas.

Asustus ja rahvastik

Valla territooriumil paikneb 13 asulat: Jõhvi linn, Tammiku alevik ja 11 küla. Peamine asustus on koondunud Jõhvi linna ja linna lähedusse, teise vallasisese tõmbekeskusena toimib Tammiku alevik.

Valla elanikest 32% (2000) on eestlased.

Vaata ka Jõhvi valla elanike arv asulati

Loodus

Jõhvi vald jääb Viru lavamaa maastikurajooni. Maastikuliselt liigestuselt ulatub valla territooriumi lääneosa Jõhvi kõrgustikule, ida- ja kaguosa jääb Alutaguse madaliku koosseisu. Maapind madaldub ida poole ning Jõhvi kõrgustiku põllumaad asenduvad Alutaguse madalikuga. Põhjas ja idas valdab Alutagusele omane väikeste kõrgusvahedega suurte soode ja metsade ala, mis jääaja lõpul oli jääpaisjärvede vetest kaua üle ujutatud. Aluskorra moodustavad kristalliinsed moondekivimid, mida katavad pealiskorra peamiselt karbonaatsed settekivimid, Ülemvendi, Kambriumi ja Ordoviitsiumi settekivimid. Kvaternaarisetete kiht on põhjaosas õhuke (1–2 meetrit) ja pakseneb lõuna poole. Valla piirides on väärtuslikumaks maavaraks põlevkivi.

Valla territooriumi veestavad Ida-Virumaa vesikonna jõed oma lisajõgedega: põhiliselt Pühajõgi ja tema lisajõed ning edelaosas voolav Kohtla jõgi. Looduslikest järvedest jääb valla idapiirile Isandajärv, mida läbib õgvendatud Vasavere jõgi.

Valla piires on osa Kurtna maastikukaitsealast. Looduskaitse all on ka Jõhvi park (31,4 ha), Jõhvi linna park ja allee (41 ha; osa pargist jääb valla territooriumist väljapooole), Tammiku puiestee (2,6 ha; Tammiku alevikku kulgeva autotee ääres), Tammiku hiietammed (4 ha; 8 puud, varem ohustasid neid pealetungivad aherainemäed; Pauliku külas ja Tammiku alevikus), ning üksikobjektid Revino vaher (ümbermõõt 3,01 m; Edise külas), Riia-Võhma tamm (ümbermõõt 4,49 m ja kõrgus 24 m; Puru külas) ja Peri rändrahn (ümbermõõt 19,7 m; Sompast 3 km kagus). Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse kuulub Pühajõgi Mägara oja suudmest suubumiseni Soome lahte.

Riigimetsamaad haldavad Ida-Virumaa metskonna Kohtla ja Jõhvi metsandik (metskonna keskus on Kose külas).

Haridus ja kultuur

Kultuuri- ja haridusasutused on koondunud Jõhvi linna. Kohalikest asutustest tegutsevad Tammikul rahvamaja ja raamatukogu. Tammiku alevikus ja Edise külas on mänguväljakud.

Vald on rikas riikliku kaitse alla võetud objektide poolest. Kokku on kaitse alla 17 kultuurimälestist, neist 9 on arheoloogia-, 6 arhitektuuri-, ja 2 ajaloomälestist.

Ajalugu

Jõhvi vald loodi 1866. 1892 ühendati Jõhvi vallaga Tammiku, Edise ja Sompa vald, teadmata ajal ka Jõhvi kirikuvald. 1913 eraldati Jõhvi vallast Kalina ja liidetud Mäetaguse vallaga. 1939 liideti Jõhvi vallaga enamik Voka vallast ja väike osa Järve vallast, 1948 eraldati alevina Ahtme piirkond. Senini Virumaasse kuulunud Jõhvi vald arvati 1949 Jõhvimaasse ja 1950 rajoonide moodustamisel Jõhvi, Puru, Sompa, Toila ja Voka külanõukogu Jõhvi rajooni. Pärast Teist maailmasõda muutus Jõhvi tööstuspiirkonnaks, peamine tegevusala oli põlevkivi kaevandamine. UMbes 75% valla territooriumist on maa alt kaevandatud, tänaseks on kõik kaevandused suletud.

Sai omavalitsusliku valla staatuse 7. VI 1992.