Tagasi ETBL-i avalehele

Jõhvi

Jõhvi üldandmed
Elanike arv (2011)  10 775
Pindala 7,6 km2
Linna õigused  1938
Vallavanem Aivar Surva
Maakond  Ida-Virumaa

Jõhvi, vallasisene linn Kirde-Eestis, Ida-Virumaa halduskeskus ja Jõhvi valla keskus. Paikneb Viru lavamaal põlevkivimaardlal (Kukruse lademe avamuse põhjaosas). Kaevanduskäigud asuvad Jõhvi lõuna- ja lääneosa all, linna kirdenurka läbib Pühajõgi. Linna läbivad Tallinna–Narva raudtee ja Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee, põhja poolt möödub Jõhvist Tallinna–Narva põhimaantee.

Jõhvis on maa- ja vallavalitsus, Ida prefektuur, politseijaoskond, kodakondsus- ja migratsiooniameti teenistus, päästekomando.

Ida-Viru Maavalitsuse hoone Jõhvi linnas

Jõhvi kesklinn

   

Rahvastik

Jõhvi elanike arv
1938 2 525
1945 800
1959 10 502
1969 14 000
1989 15 607
1992 16 400
2000 12 112
2003 11 743
2005 11 533
2007 11 375
2010 11 088
2011 10 775

Aleviks nimetamise ajal (1917) oli elanikke umbes 1300. Linnaks saamise ajaks (1938) oli Jõhvis 2535 elanikku. 1941 vähenes elanikkond 500 inimese võrra, aasta lõpus oli Jõhvis 2029 elanikku – 1182 naist ja 847 meest. Teise maailmasõja lõppedes oli elanike arv kahanenud 500 inimeseni. Sõjajärgseil aastail kasvas Jõhvi elanikkond kiiresti peamiselt Venemaalt sisserändajate arvel.

Tänapäeval rahvaarv väheneb ja rahvastik vananeb, loomulik ja mehaaniline iive on negatiivsed. 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli elanike arv 12 112, 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli linnas 10 775 elanikku, neist 5009 meest ja 5766 naist. Rahvuslik koosseis on viimaste aastakümnete jooksul muutunud, 1980. aastate lõpus oli eestlasi ligi 10%, nüüd on nende osatähtsus suurenenud. Venelasi on linna elanikest üle poole (2011. aastal 55,8%, 2000 53,5%), eestlasi 34,6% (2000 33,2%), valgevenelasi 3,2% (2000 4,5%), ukrainlasi 2,7% (2000 3,3%) ja soomlasi 1,3% (2000 2,0%).

Tööhõivelisi oli 2011. aastal 4245 (2000. aastal 4471).

Jõhvi elanike vanuseline jaotus
Aasta Elanike arv  Vanuserühm (aastad)
    0–14 15–64 üle 64
    arv % arv % arv %
1989 15607 2927 19 11041 71 1649 10
2000 12112 1819 15 7875 65 2429 20
2011 10755 1258 12 7103 66 2414 22

  

Tööstus ja transport

Jõhvi töötajate jaotus tegevusalati (2000 ja 2011)
Põllu-, jahi- ja metsamajandus 43 30
Mäetööstus 633 462
Töötlev tööstus 716 672
Energia- ja veevarustus 159 126
Ehitus 235 267
Kaubandus; sõidukite ja kodumasinate remont 650 537
Hotellid ja restoranid 72 87
Veondus, laondus ja side 320 300
Rahandus 43 48
Kinnisvara-, üürimis- ja äritegevus 249  
Avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus 421 492
Haridus 449 432
Tervishoid ja sotsiaalhooldus 268 279
Muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteenindus 148  
Palgatöötajatega kodumajapidamised 1  
Töötajaid kokku 4471 4246

Naaberlinnadest (Kohtla-Järve, Sillamäe, Narva) erinevalt ei ole Jõhvis suurettevõtteid. Olulised tööandjad on toiduainetööstuse ettevõtted: AS Maag Piimatööstus, AS Viru Joogid, OÜ Maadlex (kastmete valmistaja), elektroonikaettevõte Audes LLC OÜ. Jõhvis asub Eesti Energia Kaevandused AS-i peakontor ja allasutused. Jõhvis on maakondlik arenduskeskus – Ida- Viru Ettevõtluskeskus, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel on Jõhvis regionaalne esindus.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Haridus. Linnas on 3 lasteaeda (2003. aastal 253 last, 1. I 2011 502 last), Jõhvi Gümnaasium (2002/03. õa 753, 2009/10. õa 617 õpilast), Jõhvi Vene Gümnaasium (861,139 õpilast). Tegutsevad Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ja Tallinna Ülikooli ökoloogia instituudi Kirde-Eesti osakond. Laste ja noorte tarvis on ka muusikakool, kunstikool, spordikool ja noortekeskus.

Kultuur. Tähtsaim kultuuriasutus on Jõhvi kontserdimaja (2005, arhitektid Ra Luhse ja Tanel Tuhal). Linnas on Jõhvi Kultuuri-ja Huvikeskus, kaks kutselist lasteteatrit. Üldse tegutseb ligi 70 isetegevusringi (üle 1600 osaleja). Tuntuim tantsukollektiiv on Gevi ja laulukollektiiv segakoor Heli. Tegutsevad Jõhvi Keskraamatukogu ja haruraamatukogu. Sportimist võimaldavad Jõhvi Spordikool, Alutaguse Koolispordi Ühing ja 17 spordiklubi. Enim harrastatakse pallimänge, orienteerumist, kergejõustikku ja suusatamist. 2008. aastal avati Jõhvis vangla (Viru Vangla). Jõhvis paikneb Viru jalaväepataljon.

Meditsiin. Meditsiiniteenuseid pakuvad hambaravi- ja perearstikeskused, vanurite eest hoolitseb SA Jõhvi Haigla ja SA Jõhvi Hooldekeskus, tegutseb puuetega inimeste päevakeskus, sotsiaalmaja, kodutute öömaja, MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus ja MTÜ Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir.

Usuelu. Tegutsevad usuühingud on Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Jõhvi Mihkli kogudus, Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Jõhvi Jumalailmumise Kogudus, Jõhvi metodisti kogudus ja kogudus Uus Põlvkond. Linna läänepiiril asub 14 hektari suurune Jõhvi Mihkli kogudusele kuuluv kalmistu, selle kõrval on hiljuti taastatud Saksa kalmistu (Saksa sõjaväelaste hauad).

  

Jõhvi kontserdimaja

Jõhvi kontserdimaja sisevaade

Jõhvi Mihkli kiriku sisevaade

Linnaehitus

Jõhvi ida- ja kaguosas on suured haljasalad, läänepiiril kõrguvad tehispinnavormid (terrikoonikud). Linna läbivad Tallinna–Narva raudtee ja Jõhvi–Tartu–Valga põhimaantee, põhja poolt möödub Jõhvist Tallinna–Narva põhimaantee. Asulas olid 20. sajandi alguses koolid, laenuhoiukassa, haigla, turuväljaku ümber kauplused ja postkontor. Põhiliselt puidust elamud ehitati Narva maantee äärde; kivimaju oli 1913 Jõhvis vaid 10. Jõhvi mõisa jagamisel suurendati alevi maa-ala. 1922–34 kasvas elamute arv 1,6 korda (1934. a. 300 elamut); hoonestus oli endiselt madal ja peamiselt puidust. Ehitati gümnaasiumihoone (hävinud) ja algkool (1929, arhitekt August Tauk). 1870 valminud puidust jaamahoone asendati 1936 kahekorruselise kivist jaamahoonega. 1941–44 laastas Jõhvit tugevasti sõda, säilis umbes 40% elamuid. Nõukogude ajal ehitati Jõhvi rohkesti eramaju (suuri korterelamuid rajati eeskätt Ahtmesse). Linna keskmes on 4-korruselisi tüüpelamuid, raudteest lõunas asuv Jõhvi mikrorajoon on hoonestatud 5- ja 9-korruseliste tüüpelamutega. Üldplaneeringu (aastast 1999) alusel on Jõhvis 11 linnaosa, neist 6 asuvad raudteest põhja ning 5 lõuna pool.

Linna alast (7,6 km2) hõlmavad umbes 100 hektarit haljasalad (sh 41 ha suurune looduskaitsealune Jõhvi park). Ehitusmälestised on Jõhvi Mihkli kirik vallikraaviga, 20. sajandist pärit elamu Rakvere tänav 15, Jõhvi kalmistu kabel (18.–19. sajand) ja haldushoone Keskväljak 1 (ehitatud 1954, nüüd maavalitsuse hoone). Ajaloomälestised on Jõhvi kalmistu, Vabadussõja mälestussammas.

Ajalugu

Jõhvi arenguskeem

Jõhvit on esimest korda mainitud külana 1241 (Gevi) Taani hindamisraamatus (küla suurus oli 20 adramaad). Tõenäoliselt 13. sajandi teisel poolel sai Jõhvist kirikukihelkonna- keskus. Kihelkonna kirjalik esmamainimine pärineb 1354. aastast ja kirikut mainitakse 1367. Linna südamikus asuv kaitsekirik koos Järve, Edise, Purtse vasallilinnuse, Lüganuse kaitsekiriku ning Toolse, Narva ja Vasknarva linnusega moodustasid keskajal kindlustatud vööndi Peipsi järve ja Soome lahe vahel. 1491 mainitakse esmakrdselt Narva ordufoogtile kuuluvat mõisa. Küla mõisastati lõplikult 1760. aastate paiku, talupojad asustati ümber Purusse ja Tammikusse. Kiriku ja postijaama juurde teedesõlmele (1782. aastast läbis Jõhvit Peterburi ja Tallinna-vaheline postimaantee, siit algas ka postimaantee Tartusse ja Riiga) tekkinud alevik hakkas kasvama pärast Tallinna–Peterburi raudtee valmimist (1870), 19. sajandi II poolel oli Jõhvi Ida-Virumaa suuremaid asulaid. 1917 sai Jõhvi aleviks, 1938 linnaks. Asulas olid 20. sajandi alguses koolid, laenuhoiukassa, haigla, turuväljaku ümber kauplused ja postkontor. Eesti Vabariigi ajal soodustas Jõhvi kasvu Kohtla-Järvele rajatud põlevkivitööstus. 1949 alustas Jõhvi lääneservas tööd põlevkivikaevandus nr 2 (suleti 1973, linna piirab sellest küljest kõrge aherainemägi) ja elanikkond mitmekordistus. 1949 sai Jõhvi maakonna (Jõhvimaa) ja 1950 samanimelise rajooni keskuseks. Kohtla-Järve linnaga ühendati ta 1960. Taas eraldus omaette linnaks 1991. Uuesti kaotas omavalitsuse 16. VI 2005, mil ta liitus Jõhvi vallaga.

Jõhvi alev ja kirik 1924

Jõhvi alevi algkool

Jõhvi gümnaasiumihoone 1923–44 (hävis sõjatules)

Jõhviga seotud tuntud inimesi

Jõhvis on sündinud Hans Hindpere, matemaatik Mati Abel, neuroloog ja neurokirurg Toomas Asser, majandustegelane Tõnu Tee, ajakirjanik ja diplomaat Harri Tiido

Jõhvi valla asulad

Linn: Jõhvi

Alevik: Tammiku

Külad: Edise, Jõhvi, Kahula, Kose, Kotinuka, Linna, Pajualuse, Pargitaguse, Pauliku, Puru, Sompa

EE 12, 2003; muudetud 2014