Tagasi ETBL-i avalehele

Jõhvi mõis

Jõhvi mõis härrastemaja

Jõhvi mõis (sks Jewe), rüütlimõis Jõhvi kihelkonnas, tänapäeval Ida-Virumaal Jõhvi vallas Jõhvi linnas. Mõis on hävinud, säilinud on põlispuudega mõisapark (Jõhvi linnapargi põhjapoolne osa) ja allee.

Ajalugu

Mõisa on esmakordselt mainitud 1336 (omanik Nicolas de Geyvi), aastast 1491 kuulus Narva ordufoogtile. 1625 kingiti Riia raehärrale Gotthard Wellingkile, seejärel kuulus mõis nii Wellingkite, Bergide kui ka Schwebside perekon­dadele. 1810 omandas mõisa kreisimarssal krahv Robert Archibald Douglas, kellelt see peagi pärandub lgelströmidele. 1867. aas­tast oli mõis Girard de Soucanton'de aadliperekonna omanduses, kelle käest see 1919. aastal ka võõrandati. 1920. aastatel oli mõisas kool, 1928 asus mõisa Eesti Kaitseväe 4. üksik jala­vaeparalion. Teise maailmasõja ajal oli mõis Saksa sõjaväe kasutuses hospidalina, taganevad sakslased lasid mõisahoone 18. IX 1944 koos paljude teiste Jõhvi ehitistega õhku. 1992. aastani asusid mõisa territooriumil Nõukogude sõjaväeosad. Tänapäeval asub peahoone kohal Jõhvi kontserdimaja.

Arhitektuur

Mõisa lasi 1770. aastail esinduslikult välja ehitada juba Karl Friedrich von Schwebs ning ajuti oli seal isegi kaks härrastemaja. 1871–73 ehitas Maurice Girard de Soucanton Jõhvis välja suursuguse historitsistliku peahoone, mida kroonis võimas kaheksatahuline haritorn. Hoonet ilmestasid lamedad katused ja kaaraknad, suur osa siseruume oli võlvitud. Suurem osa detaile olid neorenessanss-stiilis. Kõrvalhoone­te enamik paiknes peahoonest edelas. Arvatavasti 19. sajandil rajati ka avar park koos kanali ja tiikide süsteemiga, mis asus peahoone tagaJõhvi ajalooliselt teeristilt, Narva–Tallinna ning Narva–Tartu maanteede hargnemispaigalt viis mõisasüda­messe üle 400 meetri pikkune allee.

Välislingid

Loodud 2014