Tagasi ETBL-i avalehele

Edise linnus

Edise linnus (1933)

Edise linnus (1933)

Edise linnus, kindlustatud mõisamaja, oli keskajal Põhja-Eesti kirdeosa kaitsearhitektuuri oluline lüli. Paiknes Tallinna–Narva kui olulise sõja- ja kaubatee lähistel strateegiliselt tähtsas kohas. Samasse kindlustuste võrku kuulusid veel Järve, Purtse ja pisut eemal mere ääres Kalvi, lisaks kindluskirikud Jõhvis, Lüganusel, Haljalas, Viru-Nigulas ja Kadrinas. Esimene usaldatav teade Edise mõisa kohta pärineb aastast 1346, mil Edise kuulus koos Kukrusega (Ettis et Kucris) Nykolaus de Oyes'ile (ka Orges). Samal aastal müüsid taanlased oma Põhja-Eesti valdused Saksa Ordule. 1477 asus mõis juba Edise külas, kuulus Taubede aadlisuguvõsale nagu naabruses olev Järve kindlustatud mõisamajagi. Sama perekonna valduses oli Edise linnus kuni vallutamiseni Liivi sõjas. Selle vallutamist venelaste poolt kirjeldatakse nii Johannes Renneri Liivimaa kroonikas kui ka Balthasar Russowi Liivimaa kroonikas. Pärast vallutamist kaotas linnus oma sõjalise tähtsuse.

19. sajandi alguses valminud joonistustel on näha kõrge torn (J. Ch. Brotze, 1818; Carl Faehlmann), mille varemed olid alles ka 1940. aastatel. Tänapäeval on linnusest säilinud vaid rusuhunnik ja vundamendid maa sees, väravatorni varemed lammutati pärast Teist maailmasõda.

Arhitektuur

Linnus on ehitatud arvatavasti 15. sajandil Taubede perekonna poolt, kes ehitasid ka Jõhvi kiriku kindluskirikuks. Portaali detailid viitavad Tallinna 15. sajandi arhitektuurile, samasse ajajärku kuulusid ka veel 19. sajandi algul säilinud laskeavad ja aknavormid. Linnus koosnes arvatavasti kõrgest kolmekorruseline paekivist seinte ja puitvahelagedega väravatornist (põhjamüüri pikkus 7,35 m, idakülje pikkus 9,06 m, müüride paksus 1,8–2 m), millele liitus tõenäoliselt suurem õu kõrvalhoonetega, mis Armin Tuulse arvates võis olla piiratud kõrgema müüri või puitpalissaadiga. Linnuse ala mõõtmeteks on arvatud 28 x 29 m. Renneri teatel oli Edise kaitsemeeskonnas 10 meest.

Allikad ja kirjandus

  • K. Aluve. Eesti arhitektuur III. Üldtoimetaja V. Raam. Tallinn, 1997
  • U. Hermann. Ajalooline õiend Edise vasallilinnuse kohta. – Muinsuskaitseameti digiteeritud arhivaalid
  • A. Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpat, 1942
  • K. v Löwis of Menar. Burgenlexikon für Alt-Livland. Riga 1922

Välislink

Loodud 2014