Soome lahe rannikumadalik, Põhja-Eesti rannikumadalik, pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Põhja-Eestis Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel, hõlmab ka enamiku Soome lahe saari; 1003 km². Piirneb lõunapoolt Viru lavamaa, Kõrvemaa ja Harju lavamaaga. Ulatub Pakri poolsaare kirderannikult Narva jõeni (linnulennult umbes 225 km, rannajoon ligi kaks korda pikem).

Maastikurajooni piires paiknevad alad on madalad (enamasti 5–20 m, suurim kõrgus 53 m) ja hakanud merest kerkima umbes 10 000 aastat tagasi. Madaliku aluspõhja pealmised kihid on põhiliselt Ediacara ja Kambriumi ladestu liivakivid, aleuroliidid ja savid. Klindi jalamil leidub kitsa ribana ka Ordoviitsiumi oobolus- ja glaukoniitliivakivi ning argilliiti. Neid katab karbonaadivaene hall moreen, milles leidub kruusa, veeriseid, munakaid ja rahne. Uhutud moreenitasandikel on palju rändrahne, kohati ka kivikülve (Käsmus, Tapurlas, Viinistus jm). Madaliku laius on väga erinev, madalikku liigestavad Soome lahte suubuvate jõgede alamjooksud. Pankade piirkonnas (Pakri poolsaarel, Türisalus, Ontikal, Toilas, Sillamäel) on Soome lahe rannikumadalikul kohati ainult mõne meetri laiune klibune rannariba, mida tormilained üle ujutavad.

Rannikumadalik on ka rannajoonest kaugemal asuva seinami jalami paetükiline rusunõlv, kus allikaveest niiskel kivikuhjatisel kasvab paljudes kohtades laialehine mets ning lubjarikka allikavee mõjupiirkonnast kaugemal (näiteks Kallaveres) kaasik. Klindineemikute külgedel on rusunõlv pikkade lõikudena metsatu kamardunud järsak (nõlva kalle 15–20°). Kohati on tasandikul saarkõrgendikke (Toompea, Viimsi Lubjamägi, Purtse Hiiemägi).

Klint on suurte lõikudena (Suurupis, Tallinna piires, Aseri kohal) kahe- või mitmeastmeline. Alumine, rannikumadalikku kuuluv aste moodustab kohati mitme kilomeetri laiuse liivakivilava, sellel on rannavööndi piiril 2–3 (harvemini 7–8) m kõrgune astang (Suurupis, Rocca al Mares) ja veepiiril kitsuke liivariba. Sellisel laval paikneb rannakülasid, aedlinnakuid ja ka enamik Tallinna.

Lohusalust Pada oruni eenduvad peamiselt loodesse rändkivised rohkete neemedega poolsaared. Peaaegu igal poolsaarel ja ka mõnel saarel on liivakivist tuumik ning veepiiril astang (Kakumäel, Viimsis). Suuremate poolsaarte (Juminda, Pärispea) juures on rannikumadalik 18–19 km laiune. Poolsaarte ja klindi vaheline laiem madalikuosa on valdavalt kuhjelisest liivast tekkinud meretasandik, mida liigestavad madalad (alla 2 m) rannavallid ja väikesed luited. Eesti ulatuslikem tehisrand asub Tallinnas. Meriküla–Narva-Jõesuu–Narva vaheline rannavallide ja luiteahelikega ala on suvilate ja aiamaadega metsamaistu. Luiteahelike vahel paikneb laguunist kujunenud Leekovasoo. Osa lahtesid jätkub lõuna poole orundilaadsete klindilahtedena. Lohusalu ja Ihasalu poolsaare, Viimsi ranniku, Juminda idaranniku ning Korjuse ja Altja piirkonna liivikute leetunud ja leedemuldadel kasvab männik, Pärispea, Käsmu ja Vergi poolsaarel peamiselt palu- ja männimets. Kakumäel ning Kunda ja Kalvi vahel on valdavad küllastumata ja küllastunud glei-liivmullad.

Rannikumadalikku läbivad kõik Soome lahte suubuvad jõed (sh Narva, Kunda, Jägala, Pirita ja Keila jõgi). Järvi on vähe, suurim on Tallinna loodepiiril asuv Harku järv. Klindiesises allikalises vööndis on paiguti sooribasid. Suurim madalsooala (Hara soo, Keitma ehk Aabla raba) on kujunenud Juminda poolsaare tüvendis asunud laguunjärvede kohale.

Rannikumadaliku kliima on Eesti keskmisest jahedam ja sademevaesem, kuid ühtlasem. Ilm on sageli udune ja tuuline. Kaugseire andmeil on metsa osatähtsus maakattes 62% (sh 32% okas- ja 16% segametsa). Hoonestatud alade osatähtsuselt on Soome lahe rannikumadalik (10%, sh linnad, sadamarajatised, aiandus- ja suvilapiirkonnad) Eestis esikohal. Peamised maastikutüübid on meretasandikud (41%), jääjärvetasandikud (10%), rannavallistikud (9%, koos nendevaheliste nõgudega), sood (8%), uhutud moreenitasandikud (3%) ja luitestikud (3%). Suurimad looduskaitsealad kuuluvad Lahemaa rahvusparki. Kaitse all on ka Pirita jõe org (Pirita jõeoru maastikukaitseala), rannikukooslusi ja rannamaastikke (Letipea maastikukaitseala), osa Soome lahe saari, mitu jõeorgu jmt ala.

Rannikumadalikul asuvad enamik Tallinnast ja Loksast ning kogu Narva-Jõesuu. Tihedasti on asustatud Viimsi poolsaar (110 inimest 1 km²-l), suuremad asulad on Lohusalu, Laulasmaa, Suurupi, Vääna-Jõesuu, Iru, Kallavere, Jägala, Hara, Suurpea, Viinistu, Vihasoo, Käsmu, Võsu ja Aseri ning Narva jõe vasakkaldal Kudruküla.

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti maastikuline liigestatus
• Eesti pinnavormide liigitamine
• Harjumaa
• Lääne-Virumaa
• Ida-Virumaa

Kirjandus

• E. Linkrus. Põhja-Eesti rannikumadalik ja Soome lahe saared. Tallinn, 1998
• I. Arold. Eesti maastikud. Tartu, 2005

EE 11, 2002; EE 12, 2003 (I. Arold); muudetud 2011