Jääjärvetasandikud on Madal-Eestile omane paigastikutüüp, kus on märjad rõhttasandikud, mille pinnakatteks on jääaja lõpul seisuveekogudes settinud peenliiv, liiv, saviliiv ja liivsavi (sh viirsavi). Suuremad viirsavialad on Kasari ja Pärnu jõgikonnas, Soomaal ning Võru nõos. Valdavad leostunud, küllastunud ja leetjad gleimullad. Peale viljakate drenaažkuivendusega põldude leidub seal soostunud sõnajalakaasikuid ja -kuusikuid, sanglepikuid ning soostunud niite. Suurtel märgadel liivaaladel (Kõrvemaal, Alutagusel, Palumaal) on nõrgkivistel leetunud glei- ja leede-gleimuldadel soostunud kaasikuid ja rabastuvaid männikuid. Laiaulatuslikel aladel on märgadest järvetasandikest kujunenud sood (Emajõe Suursoo, osa Puhatu soostikust).

Kasari jõgikonnas on suured viirsavialad (vaade Kloostri tornist Kasari jõele ja luhale).

Ka Soomaal on jääjärvetasandikke (vaade Oksa tornist Lemmjõe luhale 2004. aastal)

Põhja-Kõrvemaa Suru Suursoo (ka Kõnnu Suursoo) on kujunenud märjal järvetasandikul

Vaata ka seotud artiklit

• Eesti paigastikutüübid

EE 11, 2002 (I. Arold)