Tamula järv

Peetri jõgi ja kaldapaljand

Võru-Hargla nõgu, pinnamoe suurvorm ja maastikurajoon Lõuna-Eestis, eraldab Haanja ning Otepää ja Karula kõrgustikku, põhjas piirneb Ugandi lavamaa ja kirdes Palumaaga; 985 km².

Edelas ühineb Koiva ürgoruga, Võrust idas on orundilaadne (laius 6–7 km) ja kitseneb ida pool sügavaks Võru-Petseri ürgoruks. Jääajal Otepää staadiumis oli nõos ligi 40 km pikkune orundijärv, selle jäänukid on praegused Vagula (519 ha) ja Tamula järv (231 ha). Nõo äärmise edelaosa moodustab Koiva ürgoru liivane põhjaveer. Jääajal Võru-Hargla nõos liikunud liustikuvool lõikus aluspõhja liivakivisse. Jääserva taandudes oli seal kaua jääpaisjärv, selle põhjas olev moreen kattus enamjaolt nõgu ümbritsevatelt kõrgematelt aladelt vooluveega kantud liiva ja saviga. Jääjärvetasandikud hõlmavad nõost 35,2%. Suurimad leetunud ja leedemuldadega ning männimetsaga kattunud liivikud on Võru ja Nursi vahel ning Pärli- ja Mustjõe alamjooksul (Saru ja Hargla ümbruses). Jääjärve sügavaimaid osi tähistab lõunas Mõniste ja Vastse-Roosa ümbruses ning nõo põhjapiiril, Osulast läbi Võru linna põhjaosa Lepassaareni ulatuv, Eestis ainulaadne näivleetunud ja gleimuldadega savitasandik (laius 4 km, pikkus 28 km). Nõo edelaosa keskne pinnavorm on Mustjõe keskjooksu org. See on Varstu kohal 1,1–1,2, Vaidva suudmes 2 ja Koivasse suubumisel 4 km lai. Pärlijõe suudmest (Sännast) allavoolu Varstuni on ta liivakivisse lõikunud. Oru põhi on soostunud, pervedel on pinnalt uhutud ja kohati jääjärve õhukeste savikate setetega kattunud moreenitasandikud, mis on põllustatud ja tihedamalt asustatud, kaugemal asuvad metsased sood (läänes Kaugjärve, Roosa ja Ubajärve soo, idas suure freesturbaväljaga Põdrasoo ja Vahisoo) ja märjad liivased tasandikud. Idapoolset perveala liigestab palju sügavaid ja hargnevaid jäärakuid. Kokku hõlmavad orustikud Võru-Hargla nõost 8,4 ja sood 17,6%. Kaugjärvest algav Mustjõgi kaardub põhja poolt ümber Sarust Luhametsani ulatuva lavatasandiku ja läbib loodeosas soometsaga kaetud ja kuivendatud Keretu soo (5545 ha). Vagula järve läänekaldal on Võhandu jõe suubumiskohas Järveres sohu rajatud ligi 800 ha kalatiike (praegu ei kasutata). Mõnistest alamal suubuvad Mustjõkke Vaidva ja Peetri jõgi. Viimase orus on Kalkahjul ja Karisöödil pae- ja liivakivipaljandeid (kõrgus kuni 7 m, looduskaitse all). Kaugseire andmeil moodustab põllumajandusmaa Võru-Hargla nõost 25,4 ja metsamaa 59,8% (peamiselt okasmets). Kaitsealad hõlmavad nõost vaid 4%, peale Koiva oru puisniidu ja männikute ning Peetri jõe kaldakaljude on oluline ka rahvusvahelise tähtsusega linnuala Mustjõe luht.

Enamik suuremaid maa-asulaid (Sänna, Tsooru, Varstu, Mõniste, Saru, Hargla) paikneb Mustjõe ääres. Suurim asula on Võru linn. Tihedamalt on asustatud ka Pärlijõe alamjooksu kaldad.

Kirjandus

• I. Arold. Eesti maastikud. Tartu, 2005

EE 12, 2003 (I. Arold); muudetud 2011