Tagasi ETBL-i avalehele

Võru maakond

Võrumaa üldandmed
Moodustamise aeg 1. I 1990
Pindala 2305,4 km2
Elanike arv 37 693 (2010)
Keskus Võru linn
Rahvastiku tihedus 16,4 inimest 1 km2-l
Linnarahvastiku osatähtsus 41,8%
Haldusüksused  1 linn, 12 valda 
Asulad 2 linna, 10 alevikku ja 567 küla

Võru maakond, Võrumaa, 1. järgu haldusüksus Eestis, loodud 1. I 1990.

Maakond asub kagu-Eestis. Piirneb läänes Valga- ja põhjas Põlvamaaga, lõunas Läti Alūksne piirkonna ja idas Venemaa Pihkva oblasti Petseri rajooniga. Nüüdissuuruse sai Võrumaa (aastani 1990 Võru rajoon) 1959 (ühendati väikesed Antsla, Vastseliina ja Võru rajoon). Varasem Võrumaa (aastani 1950) hõlmas ka nüüdse Põlvamaa põhiosa ja Vahina ümbruse Valgamaast (v.a Visela küla ja selle lähikond). Omaaegsest Petserimaast liideti Võrumaaga 1922 Luhamaa piirkond ja 1945 Meremäe vald.

Võrumaa (2003)

Haldusjaotus, asustus ja rahvastik

Võrumaa suurimad asulad (elanike arv 2000, linnadel 2010)
Võru linn 14 376
Antsla linn 1 386
Väimela alevik 824
Vastseliina alevik 797
Parksepa alevik 760
Kose alevik 566
Kobela alevik 482
Rõuge alevik 456
Varstu alevik 450
Sõmerpalu alevik 426
Osula küla 345
Puiga küla 342
Misso alevik 334
Vana-Antsla alevik  323
Tsooru küla 323
Lasva küla 319
Kääpa küla 315
Kollino küla 310
Saru küla 308
Meegomäe küla 258
Uue-Antsla küla 251
Obinitsa küla 240
Mõniste küla 236
Kraavi küla 234
Vaabina küla 231
Navi küla 223
Lusti küla 221
Kuldre küla 204
Järvere küla 218
Ruusmäe küla 203
Haanja küla 184
Vana-Vastseliina küla 168
Loosu küla 162
Krabi küla 161

Koosneb Võru linnast (maakonnaalinn) ning Antsla (sh vallasisene Antsla linn), Haanja, Lasva, Meremäe, Misso, Mõniste, Rõuge, Sõmerpalu, Urvaste, Varstu, Vastseliina ja Võru vallast. 

Võrumaa ala kuulus 13. sajandi alguses Ugandi maakonda ja 1224–1558 Tartu piiskopkonda, Vene-Liivimaa sõja ajal allus Vene riigile, 1598–1625 oli Poola ja seejärel Rootsi võimu all. Vene võimu aja alguses (aastast 1704) kuulus Võrumaa ala Tartumaasse, 1783–96 oli ta omaette kreis, 1796–1888 Tartu-Võru kaksikkihelkond ja seejärel taas omaette kreis. 1921 ühendati Hargla ja Karula kihelkond Valgamaaga, 1925 Meeksi vald Tartumaaga. 1945 arvati Võrumaasse osa Petserimaad. 1950 kujundati Võrumaast Antsla, Vastseliina ja Võru rajoon, osa valdu arvati Otepää, Põlva ja Räpina rajooni. 

Võrumaa haldusjaotus
Haldusüksus Halduskeskus Pindala (km2) Alalisi elanikke  Alevikke ja külasid Keskuse kaugus Võrust (km) Praeguse seisundi saamise aeg
      2003 2010  2012    
Võru linn 13,2 14 750 14 376 20. XII 1990
Antsla vald Antsla linn 270,8 4 380 4 170 26 33 29. VI 19991
Haanja vald Haanja küla 170,5 1 233 1 146 92 22 10. I 1991
Lasva vald Lasva küla 172,2 1 784 1 760 37 12 7. V 1992
Meremäe vald Meremäe küla 132 1 249 1 117 87 34 5. III 1992
Misso vald Misso alevik 189,4 850 772 55 38 10. IX 1992
Mõniste vald Mõniste küla 176,5 1 059 1 007 17 40 19. XII 1991
Rõuge vald Rõuge alevik 263,7 2 102 2 003 109 16 26. IX 1991
Sõmerpalu vald Järvere küla 181,9 1 946 1 862 35 10 26. IX 1991
Urvaste vald Kuldre küla 139,6 1 472 1 395 14 34 10. VII 1991
Varstu vald Varstu alevik 170,6 1 323 1 268 20 36 30. VII 1992
Vastseliina vald Vastseliina alevik 222,8 2 211 2 065 47 23 12. XII 1991
Võru vald Võru linn 202,2 4 843 4 752 38 19. XII 1991
1Antsla vald ja Antsla linn ühinesid Antsla vallaks        

Pokumaja Urvastes Pokumaal

Tänav Obinitsas

Loodus

Põrmujärv ehk Tsopa järv (Navi küla)

Võrumaa suurimad järved (ha)
Vagula 518,7
Tamula 231,3
Hino 198,8
Ähijärv 176,2
Pabra 96,9
Visula kaksikjärv 89,8
Lõõdla 76,7
Vastsekivi 75
Murati 66,6
Pullijärv 61,7
Kirikumäe 61,4
Ubajärv 49
Kisejärv 48,9
Suur Pehmejärv 45,9
Uhtjärv (Uhtijärv) 43,5
Kahrila 35,2

Tamme-Lauri tamm Urvastes

Võrumaa suurimad sood (ha)
Keretu (Kerreti) 5545
Kaugjärve 1816
Võru 1761
Vanamõisa 1546
Kääpa 1456
Tika 1180
Mustjõe 1055
Hino 1006
Iskna 794
Kuivassaare 676
Selsisoo 672
Paidra 587
Kurgsoo 578
Kungjärve 500

Võrumaa on Valgamaa järel teine vahelduvaima loodusega Eesti maakond. Suurema osa selle lõunapoolmikust hõlmab Eesti kõrgeim, järverohke Haanja kõrgustik (Suur Munamägi 318 m, Vällamägi 304 m, Kerekunnu mägi 296 m, Tsälbamägi 293 m). Valdav on künklik moreenimaastik. Devoni liivakivist aluspõhi paljandub kõrgustiku äärealal jõeorgudes (Rõuges, Piusa ja Pärlijõe orus, Paganamaal Piiriorus). Kõrgustiku madalamas keskosas (Vana-Saaluse‒Vastseliina ja Misso nõgu) on laialdasi, peamiselt leedemuldadega liivikuid, mida katab männimets. Künklikul moreenimaastikul leidub kõiki Eesti mullatüüpe, v.a paepealseid rendsiinasid ja sooldunud rannikumuldi. Kuni kolmveerand muldi on erodeeritud ja kuuluvad peamiselt VII‒VIII hindeklassi. Vahelduv pinnamood raskendab maaharimist, üle poole alast hõlmab mets. Suur osa endiseid põllumaid on jäänud sööti ja selle tõttu on erosioon vähenenud. Maakonna loodeossa ulatub Otepää kõrgustiku lõunaserv. See leetjate ja kahkjate, kohati erodeeritud muldadega lainjas-künklik moreenimaastik on ulatuslikult põllustatud ja tihedasti asustatud. Ala läbivas Urvaste ürgorus paiknevad Lõõdla, Uht- ja Visela järv. Otepää kõrgustikuga liitub edelas kuplilise pinnamoega ning samuti erodeeritud muldadega Karula kõrgustik (Võrumaale ulatub selle kirdeosa). Eriti vahelduv on maastik Ähijärvest kirdes Kaika ümbruses (kuulub Karula rahvuspargi koosseisu). Järsunõlvaliste kuplite tõttu on maaharimine raske, seetõttu katab suuremat osa alast mets, palju on väikesi järvi (Keema, Kaika jmt). Võrumaa lääneossa ulatub Valga nõgu. Selle punakaspruunil moreenil kujunenud kahkjad mullad (Antsla ümbruses) on enamjaolt põllustatud, madalamal jääpaisjärvetasandikul, kus on gleistunud ja gleimullad, on peamiselt mets ja niiske rohumaa ning Kungjärve soo. Haanja ning Karula ja Otepää kõrgustikku eraldab Võru-Hargla nõgu, Võrust idas kitseneb see Võru-Petseri ürgoruks. Sealsetel laialdastel leet-glei- ja soomuldadega jääjärvetasandikel on männimets (Võru ja Nursi vahel ja mujal) ja soo (Ubajärve, Põdrasoo, Vahisoo), on ka leedemuldadega mõhnastikke ning järvi (Vagula, Tamula, Ubajärv, Suur Pehmejärv). Nõgu läbib suure kaarena Mustjõgi, enamik põlde asub selle ürgoru ümbruse heledatel kahkjatel savimuldadel. Võrumaa põhjaosa (Sõmerpalu ja Väimela ümbrus) ulatub Ugandi lavamaale. Sealset enamjaolt põllustatud kahkjate muldadega lainjat moreenitasandikku liigestavad Võhandu ürgorg ja mitu väiksemat orgu. Künklikel aladel (Tagakülas, Loosul, Mäekülas) on ka metsa. Rohkesti on järvi (Loosu; Tsolgo ja Väimela järved). Palumaale ulatuvat Võrumaa osa liigestab mitu liivakivisse lõikunud orgu (Võru-Petseri ürgorg, Piusa org). Valdavad on leedemullad ja leetunud mullad liivadel, kuid Lasva ümbruses leidub moreenil ka pruune kahkjaid muldi ning savidel gleimuldi. Võrumaa kirdeossa ulatub Venemaalt Irboska lavamaa läänesopp. Devoni lubjakivist aluspõhja katval õhukesel moreenikihil on kujunenud mitmesuguse sügavusega rähksed rendsiinad. Põhja pool laskub aluspõhi Tiirhanna astanguna Palumaale. Võrumaad läbib Peipsi järve ja Liivi lahe vesikonna veelahe. Ala veestavad kirdes Võhandu ja Piusa, loodes Väikese Emajõe ning lõunas Koiva ja Daugava jõestiku jõed. Võrumaa on Eesti järverikkaimaid piirkondi (ligi 250 järve, kokku 26,5 km2), soid on kokku 235 km2. Peamised maavarad on turvas, klaasiliiv (Piusa ja Imaro-Tabina maardla ning Kaku maardla Lasva vallas), ehitusliiv (Järveres), kruus, keraamiline savi (Määsi karjäär Luhamaa, Küllotova karjäär Obinitsa ja Perametsa karjäär Vastseliina lähedal), rauaooker (Peetri jõe ääres Nahal), lubjakivi (Kalkahjul) ning järvemuda. Võrumaal on 22 hoiuala, 4 looduskaitseala, 14 maastikukaitseala, 2 vana kaitsekorraga kaitseala, 21 kaitsealust parki ja puistut. Suurim kaitseala on Haanja looduspark. Kaitse all on 56 looduse üksikobjekti, sh Eesti jämedaimad puud Tamme-Lauri tamm (ümbermõõt 8,21 m ja kõrgus 20 m; Urvaste külas) ja Mäe-Lõhtsuu tamm (ümbermõõt 7,03 m ja kõrgus 28 m; Urvaste Kirikukülas), Siiriuse kask (ümbermõõt 3,9 m ja kõrgus 26 m; Koigu külas) ja Sarnito künnapuu (ümbermõõt 6,33 m; Saarde külas).

Võrumaa jõgesid
  Kogupikkus (km) Pikkus maakonna piires (km) Pikkus piirijõena (km)
Võhandu 162 72 3,6
Pedetsi 159 26 8,7
Piusa 109 48 23
Mustjõgi 84 67
Peetri 73 10 7,5
Vaidava 71 25 3
Pärlijõgi 41 3
Orajõgi 39 29 1,3
Iskna 29 29
Rõuge 26 26
Antsla 25 21
Lambahanna oja 25 25 3

Vaade Meremäe tornist

Majandus

Võru on Eesti pealinnast kõige kaugemal paiknev maakond. Tema majandusele on omased vähetootlik põllumajandus, mitmekesine arenenud tööstus ja edenev puhkemajandus.

Ettevõtlus. 2009. aastal statistilisse profiili kantud Võrumaa ettevõtetest kolmandik (35%) olid põllu- ja metsamajandus- ning kalandus-, 15% hulgi- ja jaekaubandus- ning mootorsõidukite remondi, 12% ehitus- ja 11% töötleva tööstuse ettevõtted. Äriregistris oli seisuga 1. I 2003 Võrumaal registreeritud 1708 ettevõtet, seisuga 31. XII 2009 tunduvalt rohkem – 3043. Neist ligi pooled olid füüsilisest isikust ettevõtjad (vastavalt 833 ja 1475), osaühinguid oli vastavalt 42% (722) ja 48% (1446), aktsiaseltse oli vähem (2003. aastal 111, s.o 6% ja 2009. aastal 81, s.o ainult 3%). Võrumaa edukaim ettevõte (Äripäeva edetabeli 2009. aasta võitja) on Sõmerpalu vallas Hänike külas asuv AS Toftani saeveski (käive 480 miljonit ja kasum 58 miljonit krooni, töötajaid 108). Suure käibega edukas ettevõte on Võru vallas Verijärve külas tegutsev puidutööstusettevõte AS Barrus (käive 152 miljonit ja kasum 9 miljonit krooni, töötajaid 120). Suurim mööblitootja on AS Antsla-Inno (käive 151 miljonit ja kasum 10 miljonit krooni). Metalli töötlemisega (transportöörid energeetika- ja puidutöötlemisettevõtetele) tegeleb AS Rauameister (käive 78 miljonit ja kasum 13 miljonit krooni). Eesti suurim juustutootja on AS Võru Juust (tema 2009. aasta käive oli 517 miljonit krooni, kuid ta jäi 13 miljonit krooniga kahjumisse). Edukas toiduainetööstuse ettevõte on Võru vallas Parksepa alevikus asuv AS Arke Lihatööstus (käive 81 miljonit ja kasum 5 miljonit krooni). Võrumaa ettevõtted vedasid oma toodangut ka välja: 2009. aastal 81 miljoni euro eest, Võrumaale sisse toodi samal ajal kaupa 25 miljoni krooni väärtuses. Välja veeti peamiselt puitu ja puidutooteid.

Võrumaa ettevõtjate jaotus õigusliku vormi järgi (1. I 2003)
Aktsiaseltsid 111
Osaühingud 722
Tulundusühistud 30
Täisühingud 7
Usaldusühingud 2
Füüsilisest isikust ettevõtjad 833
Välismaa äriühingute filiaalid 3
Kokku 1708
Statistilisse profiili kuuluvad Võrumaa ettevõtted tegevusala järgi (2009)
Kokku 1732
Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 600
Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite remont 254
Ehitus 200
Veondus ja laondus 71
Töötlev tööstus 189
Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 89
Kinnisvaraalane tegevus 54
Haldus- ja abitegevused 49
Majutus ja toitlustus 87

Põllumajandus. Teistest maakondadest erinevalt paikneb rohkem kui pool Võru põllumaast künklikul alal ja seetõttu on põllumajanduslik tootmine (eriti maaviljelus) seal tunduvalt keerulisem ja kulukam. Ka teravilja saagikus (2159 kg/ha) on Eesti keskmisest (2435 kg/ha) väiksem. Teravilja koristuspind oli 2010. aastal 12 785 ha. Põllukultuuridest enim kasvatati rapsi (4578 ha), otra (3628 ha) ja kaera (3346 ha). Kartulit kasvatati 551 ha, saagikus 20 343 kg/ha (Eesti keskmisest 16 967 kg/ha – oluliselt rohkem). Piimaveiste arv (4300) oli Eesti üks väikseimaid, piimatoodang lehma kohta keskmiselt 6714 kg (Eestis keskmiselt 6977 kg). Sigu peeti 10 700 ja lambaid 5700. Põllumajandusloenduse (2010) andmeil oli Võrumaa avamaaköögiviljade kasvupinnalt (138 ha) Eesti maakondadest 6. kohal. Kasvatati peamiselt peakapsast (45 ha), porgandit (18 ha), söögipeeti (15 ha) ja mugulsibulat (6 ha).

Metsandus ja jahindus. 31. XII 2002 oli katastrisse kantud 91 807,9 ha metsamaad, sellest moodustas 51 946,3 ha eramaa ja 39 816,4 ha riigimaa, 45,2 ha oli munitsipaalomanduses. Puistute valitsevad puuliigid olid nii riigi- kui ka erametsas mänd (vastavalt 57,3 ja 37,0%), kuusk (25,4 ja 26,2%) ja kask (14,4 ja 24,7%). Keskmine vanus oli riigimetsas männil 71, kuusel 51 ja kasel 47 aastat, erametsas vastavalt 70, 66 ja 43 aastat. Võrumaal raiuti 2002. aastal 485 852 m3 metsa, uuendusraie moodustas sellest 378 141 m3 ja valikraie 102 051 m3. Metsa istutati ja külvati 336,1 ha, sellest riigimetsas 271,1 ja erametsas 95,0 ha. Praegu haldab Võrumaa riigimetsamaad Riigimetsa Majandamise Keskuse Võrumaa metskond (keskusega Võrus). Võrumaa metskonna üldpindala on 48 924 ha ja metsamaad on sellest 88%. Metsamaa pindalast jääb 13% rangelt kaitstavate ja 12% majandamispiirangutega metsade alla. 50% metsadest on palumetsad, 19% laanemetsad. Ka praegu kasvab kõige enam mändi, järgnevad kuusk ja kask. Metskonnas uuendati 2009. aastal metsa 386 hektaril (istutati 291 ha ja külvati 95 ha). Kõige enam istutati kuuske – 198 hektaril. 2009. aastal raiuti riigimetsamaal 2517 hektaril, kokku 239 814 m3, erametsamaal 4239 hektaril, kokku 277 351 m3. 2009 aastal kütiti Võrumaal (sulgudes vastav näit 2002. aastal) 30 (94) halljänest, 9 (1) hunti, 15 (10) ilvest, 1312 (522) kobrast, 257 (92) kährikut, 1285 (365) metskitse, 68 (40) metsnugist, 760 (110) metssiga, 13 (35) minki, 5 (2) mäkra, 167 (146) põtra, 476 (409) rebast, 2 saarmast (0), 15 (26) tuhkrut, 1 (4) valgejänes ja 271 (279) parti.

Veondus. Võrumaal oli (seisuga 31. XII 2009) 1255 km riigimaanteid, neist 71 km Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa ja Riia–Pihkva põhimaanteed. Tugimaanteid oli 121 km ja kõrvalmaanteid 1063 km. Kohalikke teid oli (seisuga 31. II 2008) 1530 km, erateid 518 km ja metskondade teid 243 km. Võrumaal oli 2002. aastal registreeritud 215 ja 2009. aastal 143 bussi (neist 43 eravalduses), veoautosid oli vastavalt 2523 ja 2863 (1367 eravalduses) ning sõiduautosid 11 888 ja 21 072 (17 752 eravalduses). Võrumaad läbib 54 km pikkuselt Valga–Petseri raudtee. Võrumaal on registreeritud 81 majutusteenuse pakkujat.

Haridus, kultuur ja tervishoid

Haridus. Võrumaal on 22 üldhariduskooli (2010), sh 7 gümnaasiumi ja keskkooli, 15 põhikooli. Tegutseb 1 täiskasvanute gümnaasium. Erivajadustega lapsed õpivad Võru Järve Koolis, Urvaste Koolis ja Vastseliina Internaatkoolis. 2010/11. õa oli üldhariduskoolides õpilasi kokku 4250. Maakonnas tegutseb 5 huvikooli (Võru Spordikool, Võru Kunstikool, Võru Muusikakool, Vastseliina Muusikakool ja Antsla Muusikakool). Koolieelseid lasteasutusi on 19 (neis lapsi 1547). Võrumaal annab kutseharidust Võrumaa Kutsehariduskeskus (pea 85 aastat tegutsenud Vana-Antsla Kutsekeskkool suleti 2012).

Kultuur. Maakonnas on 18 kultuuri- ja rahvamaja ning 34 raamatukogu (neis registreeritud lugejaid kokku 16 600). Tegutseb 12 muuseumi, neist 3 on riiklikud (Dr F. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum, tema filiaalid Võrumaa Muuseum ja Mõniste Muuseum), 7 munitsipaalmuuseumid (sh 5 koolides) ja 2 eramuuseumi (Mõniste vallas asuv Metsavenna talu ja Ööbikuoru hüdrotöökoda-muuseum). Suurimad kultuuriasutused on Võru Kultuurimaja Kannel, Antsla Kultuuri- ja Spordikeskus ning Vastseliina Rahvamaja.

Kultuurimälestised. Riikliku kaitse all on 438 arheoloogiamälestist (Roosisaare muistne asulapaik, Kääpa asulapaik, Kirumpää linnuse varemed, Vana-Vastseliina linnuse varemed), 61 ajaloomälestist (Antsla, Kaika, Kraavi ja Obinitsa kalmistu, Tsooru (Lepistu) ministeeriumikooli hoone, Vabadussõja Munamäe lahingu mälestussammas), 109 ehitismälestist (Väimela, Rogosi ja Vana-Antsla mõis, Võru Katariina kirik, Võru Jekateriina kirik, Võru südalinna puithooned, Vastseliina vallikraaviga piiskopilinnus, tsässonad), 803 kunstimälestist (parvlaeva Estonia huku mälestusmärk, F. R. Kreutzwaldi mälestussammas) ja 1 muinsuskaitseala (Võru vanalinna muinsuskaitseala).

Sport. Võrumaal on umbes 75 spordirajatist, sh 15 staadioni, 1 ujula, 6 tenniseväljakut, umbes 50 välisväljakut, 1 golfiväljak ja 1 ratsaspordibaas (Tamula Tallid), mitmeid tervise-, liikumis-, suusa- ja matkaradu ning Andsumäe suusahüppemägi. Võrumaa olulisemad spordiüritused on Haanja suusamaraton, rattamaraton, suusarollerivõistlus Võru Roller ning Rõuge paadiralli.

Tervishoid. Maakonnas on välja antud 37 meditsiini tegevusluba (neist 25 perearstidele), tegutseb 17 apteeki. Võrumaal on 1 haigla ‒ AS Lõuna-Eesti Haigla, mille koosseisus on 2 kiirabibrigaadi. Raviasutustes töötas (2008) kokku 96 arsti, 182 õendusala töötajat ning 32 hambaarsti. Maakonnas on 4 omavalitsuste hooldekodu (Rõuge, Sõmerpalu ja Vastseliina hooldekodu ning Kääpa Sotsiaalkeskus), Lõuna-Eesti Haigla juures tegutsevad üldhooldekodu ja erihooldekodu.

Võrumaa Kutsehariduskeskus

Kurgjärve spordibaas

Obinitsa Seto Muuseumitarõ

Ajalugu

Võrumaa ümbruse muinasasustuse kohta on saadud arheoloogilisi leide Roosisaarelt (Tamula järv) ning Võhandu äärest Villalt ja Kääpalt. Võrumaa ala kuulus 13. sajandi alguses Ugandi maakonda ja 1224‒1558 Tartu piiskopkonda. 14. sajandil ehitati Kirumpää ja Vastseliina linnus, esimese juurde tekkis alev. Võrumaa kirikukihelkondadest pärinevad Põlva ja Urvaste 13.‒15. sajandist, Karula arvatavasti 14.‒16. sajandist, Rõuge arvatavasti 16. sajandi II poolest ning Hargla, Kanepi, Räpina ja Vastseliina 17. sajandist. 1558‒82 (Vene-Liivimaa sõja ajal) kuulus Võrumaa ala Vene riiki, 1582‒98 Poola-Leedu riigi Tartu presidentkonda ja 1598‒1625 vojevoodkonda: Vastseliina ja Kirumpää staarostkonda ning osa Tartu staarostkonda. Rootsi võimu ajal (aastast 1625) ja Vene võimu aja alguses (aastast 1704) kuulus Võrumaa ala Tartu maakonda. 1783‒96 oli ta omaette kreis (keskus 1783‒84 Vana-Koiola, aastast 1784 Võru). Seejärel moodustus Tartu-Võru kaksikmaakond. Politseireformiga (1888) sai Võrumaa taas omaette kreisiks. Ajavahemikus 1734‒35 asutati Räpina paberimanufaktuur. 1784 oli Räpinas, Karulas ja mujal talurahva vastuhakke, 1841 Urvastes rahutusi. 1845‒48 siirdus 11% Võrumaa elanikest õigeusku. Talude päriseksostmine algas 1851 (Kanepis) ning toimus põhiliselt 1860.‒80. aastail. Rahvuslikust liikumisest võeti elavalt osa ainult Kanepi kihelkonnas. 19. sajandi II poolel ja 20. sajandi alguses rändas talupoegi Venemaale. 1889 avati Valga‒Pihkva ja 1931 Tartu‒Petseri raudtee. 1905 toimus Võrumaal (Antslas, Vastseliinas, Toolamaal) põllutööliste rahutusi, vähemalt 9 vallas moodustati revolutsioonikomitee, Moostes oli kokkupõrge sõjaväega. Enamlaste võim kehtis Võrumaal 10. XI 1917 ‒ 24. II 1918. Vabadussõja ajal oli Võrumaa 8. XII 1918 ‒ 1. II 1919 Punaarmee okupeeritud, märtsist maini 1919 käisid Ida-Võrumaal ägedad kaitselahingud. 1921 eraldati Võrumaast Hargla ja Karula kihelkond (ühendati Valgamaaga), 1925 Meeksi vald (ühendati Tartumaaga). Antsla sai 1920 aleviks ja 1938 linnaks. 1920‒38 oli alev ka Võõpsu. 1939‒45 oli Võrumaal 26 (1939. aastani 44) valda. Saksa okupatsioon algas Võrumaal 7.‒9. VII 1941 ja lõppes 12.‒17. VIII 1944. 1945 sai Räpina aleviks. 1945 arvati Võrumaasse Petserimaast Eestile jäänud, valdavalt setu rahvastikuga osa (Meremäe, Mäe ja Saatse vald; kokku 400 km2). Maarajoonide moodustamisel 1950 maakonnad kaotati, Võrumaast asutati Antsla, Vastseliina ja Võru rajoon, 2 valda arvati Otepää, 5 valda Põlva rajooni ning Räpina alev ja 6 valda Räpina rajooni.

Kirjandus

  • Võrumaa. Tartu, 1926
  • Võrumaa. Koostanud S. Toomik. Tallinn, 1997

EE 12, 2003; muudetud 2011