metskits

Metskitsetall

metskits, rahvapäraselt ka kaber, kabris (Capreolus), perekond graatsilisi hirvlasi. Kaks liiki: euroopa metskits (С. capreolus) ja siberi m. (C. pygargeus), viimane sarnaneb oma käitumiselt ja eluviisidelt väga eelmisega, on aga kogukam.

Euroopa metskits on perekonna põhiliik, Euroopas ei ela teda vaid Iirimaal, Islandil ja Skandinaavia põhjapoolseimas osas, tema levila idapiiriks on Volga jõgi. Tüvepikkus on 100–150 cm, mass 24–49 kg. Sarvi kannavad ainult isased (sokud), juba 1. eluaasta oktoobris kasvavad neil sarvealgmed (lange­vad maha veebruaris), 2. eluaasta märtsis kasvavad uued, harunemata sarved (nn piiksarved). Neljandal eluaastal on sokul 3-harulised sarved, mais-juunis vabanevad need nahast ja novembris-detsembris langevad ma­ha. Edaspidi harusid juurde ei kasva, kuid sarvede maht ja mass suurenevad. Pärast 8.–10. eluaastat hakkavad sarved taandarenema.

Metskitse suvekarv on punakaspruun, talvekarv hall, saba ümbrus (nn pee­gel) valge. Elab leht- ja segametsas, kohati avamaastikul (näiteks metskitse Kesk-Euroopa rassid elavad kultuur­maastikul). Sööb suvel rohttaimi, puude-põõsaste lehti ja peenemaid oksi, talvetoiduks on puhmataimed, puude ja põõsaste oksad, koor ja pungad, põldudel kraabib lume alt orast. Talvel peab magamisase olema lumeta. Suguküpseks saab 2. elu­aastal, jooksuaeg on juuli teisel ja augusti esimesel poolel, viljastatud munarakk hakkab are­nema alles detsembri lõpus, talled (enamasti kaks) sünnivad mais-juunis. Sageli redutavad talled põllutaimestikus ning seepärast jäävad paljud neist põllu­töömasinate ette ja hukkuvad. Ärritunud metskitsed häälitsevad haukuvalt, emased (kitsed) ja noored sokud hau­guvad kestvamalt.

Metskits on oluline jahiuluk, tema arvukust saab talvise lisasöötmise, kiskjate arvu piiramise ja küttimisega reguleerida. Tal on palju vaen­lasi, eelkõige hunt ja ilves, kuid ohtlikud on ka hulkuvad koerad.

Eesti aladel on metskitse vahelduva arvukusega olnud ligi 10 000 aastat, 18. ja 19. sajandil oli ta meil haruldane. Karmidel talvedel võib hukkuda kuni 30% asurkonnast. Metskits on Eesti tähtsaimaid jahiloomi. Sokkusid võib küttida 1. juunist 30. novembrini ning kitsi ja tallesid 1. septembrist 30. novembrini. 2005. aastal kütiti 19 643,  2010. aastal  5075 metskitse.

Metskitsed suvekarvas

Metskitsed talvekarvas

Vaata ka seotud artikleid

• Eesti imetajad
• hirvlased
• sõralised

Kirjandus

• D. MacDonald, P. Barrett. Euroopa imetajad. Tallinna, 2002
• Jahiraamat. Koostaja T. Randveer.Tallinn, ³2009

Välislingid

• Metskitsest loodusajakiri.ee-s
• Metskitsest RMK kodulehel
• Metskits maailma punases raamatus (inglise keeles)