Talvel otsib saarmas jäävaba vett ning kolib kärestike lähedusse

saarmas (Lutra), kärplaste perekond saarmaslaste alamsugukonnast; 8 liiki. Saarmaid elab Euraasia, Aafrika, Põhja-, Kesk- ja Lõuna-Ameerika mageveekogude kaldaaladel, Kesk- ja Lõuna-Ameerika kassiksaarmas (L. felina) mererannal. Saarmad on saledad ja madalajalgsed, märgumatu karvastik tihe ja tugev (nende karusnahk on hinnaline). Nad on peamiselt videviku- ja ööloomad, tegutsevad üksikult või pesakonniti (emasloom koos poegadega); söövad kalu, konni, vähke, väikesi veenärilisi, veeputukaid, veelinde ja nende poegi. Püsiurg avaneb veepiirist allpool. Tiinus kestab 10–12,5 kuud (latentse perioodi pikkus sõltub välisoludest). Nüüdisajal on saarmaid kõikjal vähe, paljudes riikides on kehtestatud jahikeeld; 2 liiki ja 2 alamliiki maailma punases raamatus.

Euraasia ja Põhja-Aafrika metsajõekestes ja seisuveekogudes elab saarmas (L. lutra); poolveelise eluviisiga suur kärplane. Eestis on teda kogu mandril, ka Saaremaal, Hiiumaal ja Vormsil. Saarmas eelistab jõgesid, mis on talvel jäävabad. Tüvepikkus 60–120 cm, sabapikkus kuni 60 cm, mass 8–15 kg, isased on emastest suuremad. Saarma karusnahk on väga tugev ja vastupidav (nahatugevuse etalonina võrdsustatud 100%-ga), kattekarv lühike, tihe ja läikiv, aluskarv pehme ja väga tihe. Ülapool on tumepruun, alapool heledam. Osav sukelduja ja ujuja, varjub kaldaurgetes. Pesakonnas on harilikult 2–3 poega. Looduskaitse III kaitsekategooria liike. Eestis elas 2005. aastal umbes 1730 saarmast.

Kirjandus

• P. Ernits. 101 Eesti looma. Tallinn, 2012

Välislingid

• N. Laanetu. Saarmas Eesti Jahimees kodulehel
• N. Laanetu. Südi saarmas Loodusajakiri kodulehel

EE 8, 1995; EME 2, 2009 (A. Sillaots)