Tagasi ETBL-i avalehele

porgand

Aedporgandi juurvili, õisik ja leht

porgand (Daucus), kaheaastaste rohttaimede perekond sarikaliste sugukonnast; umbes 60 liiki; porgandi metsikuid eellasi leidub Kesk-Aasiast kuni Vahemere maadeni. Eestis kasvab looduslikult metsporgand (D. carota).

Aedporgandit (D. carota subsp. sativus) kasvatatakse köögiviljana ja söödajuurviljana. Esimesel aastal kasvatab lehekodariku ja jämeda peajuure (porgandi), teisel aastal harunenud õisikuvarre. Porgandi pärislehed on pikarootsulised, lehelaba mitmetisulgjalt lõhestunud. Õisik on liitsarikas, õied väikesed ja valged, risttolm­levad putukate abil. Vili on kaksikseemnis, mis jagu­neb kergesti kaheks ovaalseks seemneks, tema välis­pinda katavad tihedad ogad. Porgandiseemneil on eeterlike õlide tõttu spetsiifiline lõhn. Seemnete idanevus säilib 3–4 aastat.

Porgandisordid jagunevad kahte suurde rühma. Ida ehk Aasia rühma kuuluvad kollase, roosa, violetse ja isegi musta värvusega teisendid. Lääne ehk Euroopa rühma kuuluvad valdavalt oranži või oranžikaspunase värvusega teisendid, neid nimetatakse ka karotiinporgandeiks. Eestis kasvatatavad sordid kuuluvad Euroopa rühma.

Juurvilja kuju järgi eristatakse järgmisi sorditüüpe: 'Pariis' (nn karott), 'Amsterdam', 'Nantes', 'Touchon', 'Chantenay', 'Berlicum' ja 'Flakkee'. Porgandis on sordist ja kasvutingimustest olenevalt 10–14% kuivainet, 5–8% suhkruid, umbes 1% kiudaineid, 0,8–0,9% mineraalaineid, 7–13 m% karotiini ja 4–6 m% C-vitamiini. Antioksüdantide suure sisalduse tõttu on porgandil tervistav toime, ta on hea dieetköögivili nii toorelt kui ka töödeldult.

Porgandi kasvatamiseks sobivad paremini kerge lõimisega sügavapõhjalised kivideta mullad, ka madalsoomullad. Valguse suhtes on porgand nõudlik. Ta suudab hästi kasutada mullas olevat taimetoiteainevaru, eelistab komposti ja kõdusõnnikut, on üsna tundlik mine­raalväetistega üleväetamise suhtes. Potentsiaalne saagikus olenevalt sordist 3–10 kg/m2.

Porgandile ohtlikud kahjurid on porgandikärbes (Psila rosea) ja porgandi-lehekirp (Trioza viridula), nende kahjustust saab vältida kee­miliste taimekaitsevahenditega või katteloori kasu­tades. Haigused kahjustavad porgandit peamiselt hoidlas. Eestis kasvatati 2007. aastal avamaaporgandit 600 hektaril, kogusaak oli 20 100 t. 2010. aastal kasvatati porgandit samuti 600 hektaril, kogusaak oli 22 800 t.

Kirjandus

Välislingid

VE, 2006; EME 2, 2009 (M. Järvan); muudetud 2011