Vahemere maad, Pürenee, Apenniini ja Balkani poolsaar, Anatoolia lõuna- ja lääneosa, Süüria ja Palestiina rannik, Atlase mäestiku ala ja Vahemere saared; laiemas mõttes kõik Vahemerd ümbritsevad maad. Mägine pinnamood, vahemereline ehk mediterraanne kliima (kuiv kuum suvi, niiske ja pehme talv) ja taimestik. Maailma peamisi kultuurikoldeid. Ajalugu. I aastatuhandel eKr koloniseerisid foiniiklastest meresõitjad ja kaupmehed Vahemere ranniku ja rajasid tugipunkte Põhja-Aafrikasse. 8.–6. sajandil eKr asutasid kreeklased kolooniaid kirderannikule, Musta mere ümbrusesse ning Lõuna-Itaaliasse (koos Sitsiiliaga). Apenniini poolsaare põhjaosa oli etruskide valduses. U 500 eKr alistasid kogu Vahemere ala roomlased ja moodustasid riigi, mis lagunes 395 p Kr. Kui Rooma riik oli lagunenud, sai juhtpositsiooni Ida-Rooma riik ehk Bütsants. 7. sajandil laiendasid araablased oma valdusi Lähis-Idas, Põhja-Aafrikas ja Hispaanias. Keskajal kontrollisid Vahemere kaubandust Genova ja Venezia. Alates 15. sajandist valitses Vahemerd Osmanite riik.

VE, 2006