Balkani riigid

Balkan, Lõuna-Euroopa idapoolseim poolsaar; umbes 505 000 km²; põhjapiiriks loetakse kokkuleppeliselt Sava ja Doonau jõge. Liigestunud rannajoonega (Dalmaatsia rannik, Kreeka rannik) poolsaar on valdavalt mägine (Dinaari mäestik, Põhja-Albaania Alpid, Stara planina, Rodope mäed), kõrgeim tipp Musala (2925 m) asub Rila-Rodopes.

Leidub boksiiti, elavhõbedat, vase-, kroomi-, raua- ja plii-tsingimaaki, ligniiti ning naftat. Balkani jõgede (suurimad Maritsa, Morava, Iskăr ja Struma) vooluhulk on väga kõikuv, suvel enamik väikesi jõgesid kuivab. Rannikul valitseb vahemereline, siseosas parasmandriline kliima.

Taimkate on liigirohke (üle 6500 liigi, neist 27% endeemid). Lõunaosas ja rannikul kasvavad mänd, igihaljas tamm ja torkvõsa, siseosas Kesk-Euroopale iseloomulikud puud (tamm ja pöök, kõrgemal nulg ja mänd). Mets ulatub 1800–2000 meetrini. Palju on paljaid kaljusid. Inimtegevus on taimkatet tugevasti muutnud.

Iidne inimtegevuse ja kultuuripiirkond. Balkani alal asuvad Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Kreeka, Makedoonia, Montenegro, Serbia ja Sloveenia ning osa Rumeeniat ja Türgit.

EE 1, 1985; muudetud 2013