Tagasi ETBL-i avalehele

köögivili

köögivili, harilikult mahlakad rohttaimed või nende osad (lehed, varred, juured, juurikad, sibulad, mugulad, viljad, seemned), mida tarvitatakse toiduks; kuulub koos puuviljade ja aedmarjadega aedviljade hulka. Köögiviljad on vähese kalorsusega, sisaldavad suhkruid, valke, vitamiine, mineraalaineid ning seedimist soodustavaid taimeraku kestaaineid – tsellu­loosi, hemitselluloosi, ligniine, pektiine jm. Köögiviljad on tervislikud, neid süüakse värskelt või töödeldult (keedetult, küpsetatult, hapendatult, marineeritult). Köögiviljataimi on maailmas üle 1200 liigi, laialdaselt kasvatatakse umbes 600. Eestis on köögivilja hulka arvatavaid taimi umbes 100; laiaulatuslikult kasvatatakse 20–30 liiki, mis kuu­luvad peamiselt üheksasse sugukonda: ristõielised (kapsad, kaalikas, naeris, redis, rõigas, mädarõigas), sarikalised (porgand, seller, petersell, till), maltsalised (söögipeet, spinat), maavitsalised (tomat, baklažaan), liilialised (sibulad, küüslauk, porrulauk, aspar), liblikõielised (aedhernes, aeduba), kõrvitsalised (kurk, kõrvits, melon), korvõielised (salat, mustjuur, sigurid, artišokk) ja tatralised (rabarber, aedoblikas). Toiduks tarvitatavate osade järgi rühmitatakse köögiviljad järgmiselt: lehtköögiviljad (pea- ja lehtkapsad, lehtpeet, salatid, salatsigur, spinat, oblikad), õisikköögiviljad (lillkapsas, artišokk), viliköögiviljad (kurk, kõrvits, tomat, füüsal), juurviljad (porgand, söögipeet, kaalikas, naeris, seller, petersell, redis, rõigas, juursigur), sibulköögiviljad (söögisibul, küüslauk, porrulauk) ja kaunviljad (aedhernes, aeduba). Laiemas mõttes kuuluvad köögiviljade hulka ka maitsetaimed. Elu kestuse järgi liigitatakse köögiviljataimed ühe-, kahe- ja mitmeaastasteks (püsikköögiviljadeks).

Loe täiendavalt artiklit Eesti köögiviljakasvatus.

Kirjandus

  • T. Liebert. Aedvili. Tallinn, 1997

VE, 2006; EME 1, 2008