naeris (Brassica rapa subsp. rapa), Vahemere mailt pärinev kaheaastane sööda- ja söögijuurvili kapsasrohu perekonnast. Lühikese kasvuajaga (2–4 kuud) pikapäevataim, palju sorte. Oli minevikus eestlaste tähtis toidutaim, tänapäeval kasvatatakse vähe. Esimesel aastal kasvatab naeris leheroseti ja lihaka juurvilja (juure), teisel aastal õitseb ja viljub. Juurvili on sordist olenevalt lapik, lapikümarik, ümarik või piklik, ena­masti kollase, harvemini valge koore ja sisuga. Lehed sulglõhised, mõnel sordil terved, mõlemalt poolt lühikarvased, õisikuvarred püstised, harunevad, väikesed kuld- või sidrunkollased õied harune­vas pöörises, vili kõder. Naeris on lühikese kasvuajaga vähenõudlik kultuur, põua ajal vajab kastmist, sest niiskusevaeguses jääb juurvili väikeseks ja muutub puiseks. Eelkõige on naeris hinnatav kui mineraalainete ja vitamiinide allikas, eeterlike õlide sisalduse tõttu toimib ta isutekitavalt.

VE, 2006; EME 2, 2009 (L. Meensalu); muudetud 2011