Hariliku kurgi võrse õiega ja vili

kurk (Cucumis), lamanduvate või ronivate vartega ühe-, harvemini mitmeaastaste rohttaimede pere­kond kõrvitsaliste sugukonnast, umbes 25 liiki peamiselt Aafrikas; ka nende taimede vili. Viljeldavaist liikidest on tuntuimad harilik kurk (C. sativus), melon ja ogamelon. Varred köitraagudega. Enamikul liikidel on viljad söödavad, kuid on ka mürgiste viljadega liike. Harilik kurk on kollaste ühesooliste õitega ühekojaline putuktolmleja köögiviljataim, on ka tolmlemata (partenokarpselt) viljuvaid vorme ja sorte. Vili on enamasti piklik (olenevalt sordist pikkus keskmiselt 8–40 cm), 3–4 seemnekambriga ebamari. Toiduks tarvitatakse noori valmi­mata vilju ja mõne sentimeetri pikkusi viljaalgmeid värskelt või töödeldult (hapendatult, marineeritult). Neil on suur dieetiline väärtus ja hea maitse, kuid nende toiteväärtus on väike. Tehnilise küpsuse järgus sisaldab kurk rohkesti vett (94–98%), vähesel määral suhkruid (1,1–2,5%), lämmastik- ja mineraalaineid ning vitamiine. Meeldiva värskendava maitse anna­vad vabad orgaanilised happed. Kurgile iseloomulik lõhn tuleneb eeterlikest õlidest, mõnikord ilmnev mõrusus kukurbitatsiinist. Kurk suurendab söögiisu ja parandab toitainete, eeskätt rasvade ja valkude omastamist ning on rasvumise ravis hea dieettoit. Rahvameditsiinis tarvitatakse kurki soolade ladestumist ja kristalliseerumist takistava vahendina, kurgimahlamähist raskesti paranevate haavade raviks. Kurgimahla tarvitatakse kosmeetikas naharavivahendina.

Harilik kurk on vanimaid köögivilju, Indias viljeldi teda juba üle 5000 aasta tagasi. Esimene kirjalik teade Eestis kurgi kasvatamise kohta pärineb aastast 1684. Nüüdisajal kasvatatakse harilikku kurki laialdaselt kogu maailmas. Eestis viljeldakse seda peamiselt katmikalal: pikaviljalisi nn salatikurke talvekasvuhoonetes, väikeseviljalisi sorte kilekasvuhoonetes, lavades ning ajutiste kilekatete ja -multšiga soojustatult. Troopilise päritolu tõttu on harilik kurk niiskus- ja soojalembene (soodsaim kasvutemperatuur 25–27 °C), seepärast ta Eesti ilmastikuoludes ava­maal igal aastal head saaki ei anna. Haigusi: hahkhallitus, kurgi-jahukaste, kurgirõuged, kurgi-närbumistõbi, valgemädanik, kurgi-bakterpõletik, kurgimosaiigid. Kahju­reid: punane kedriklest, kasvuhoonekarilane, ripslased, lehetäid.

Välislingid

• Kurk Eesti Toidu kodulehel
• M. Zilmer, U. Kokassaar. Energiavaene kurk Toidutare kodulehel
• R. Sikk. Kuulus Peipsi kurk kasvab vati sees. – Eesti Päevaleht, 18. juuli 2011

VE, 2006; EME 1, 2008 (L. Meensalu); muudetud 2011