Tagasi ETBL-i avalehele

mustjuur

Madal mustjuur

mustjuur (Scorzonera), enamasti piimmahlaga rohttaimede perekond korvõieliste sugukonnast; umbes 170 liiki peamiselt Vahemere mail. Eestis kasvab lubjarohkeil niitudel looduslikult kollaste õitega madal mustjuur (S. humilis). Aed-mustjuurt (S. hispanica) kasvatatakse peamiselt Lääne-Euroopas koduaedades. Esimesel aastal kasvatab taim lopsaka lehekodariku ning mustakoorelise, valge sisu ja rohke piimmahlaga juure, harilikult teisel aastal ta õitseb ja vil­jub. Juur kasvab kuni 30 cm pikkuseks, koristamisel murdub kergesti. Vajab kerget ja keskmise lõimisega mulda, kõrge põhjavesi põhjustab juure harunemist ja kängumist. Külvatakse varakevadel, põuaperioodil vajab kastmist. Koristatud juurvili närbub kergesti, teda säilitatakse niiskes turbas või liivas, võib ka peenrasse jätta ja koristada kevadel või järgmisel suvel. Aed-mustjuur sisaldab mineraalaineid, inuliini, asparagiini ja levuliini ning suhteliselt rohkesti rauda ja kaltsiumi, on kergesti seeduv, temast valmistatakse salateid, suppe ja hautisi, maitselt meenutab pähklit. Süüakse ka noori lehti ja putki (nagu sparglit). Eriti kasulik on aed-mustjuur diabeetikutele.

Välislingid

VE, 2006; EME 2, 2009 (L. Meensalu); muudetud 2011