kompost, orgaaniline väetis või kasvumuld, mis on saadud taimset või loomset päritolu jäätmeid aeroobses keskkonnas biotermiliselt lagundades. Komposti valmistamiseks sobivad sõnnik (sh virts ja fekaa­lid), linnusõnnik, põhk, puulehed, okkad, lina- ja kanepiluud, puidu peenjäätmed, loomade tapajäät­med, reoveesetted, olmejäätmed, õliseemnete kes­tad, pressitud vilja- või puuviljajäätmed, söödaks kõlbmatud õlikoogid, õlleraba ja muud orgaanilised heit­med või tootmise kõrvalsaadused, turvas jms. Et saada kvaliteetset komposti, tuleb luua orgaanilist massi lagundavatele mikroobidele (bakteritele, seentele, vetikatele, algloomadele) parimad elutingimused (sobiv niiskus, temperatuur, reaktsioon ja toiteelementide tasa­kaal). Lämmastikuvaeste jäätmete kompostimisel on vaja lisada kergesti lahustuvaid lämmastiku­ühendeid (1 ts komposti kohta 0,7–1,0 kg lämmas­tikku). Kompostimisel muutuvad orgaanilises aines sisalduvad taimetoitained kergesti omastatavaiks ning hävivad haigusi tekitavad mikroobid, helmintide munad ja umbrohuseemned. Komposti liik ja väärtus olenevad kasutatud ainesest ja valmistamise tehnoloo­giast.

• Turba-sõnnikukomposti on soovitatav valmistada väetataval põllul. 1 massiosa sõnniku kohta võetakse talvel 1 osa, kevadel ja suvel 1–2 osa turvast. Turvas ja sõnnik paigutatakse auna kihiti või koldeliselt (hunnikutena), kusjuures auna alumine ja pealmine kiht on turvas. Soovitatav auna kõrgus on 2 m ja aluskihi laius 4 m. Komposti saab valmistada ka sõnnikut ja turvast segades (25–30 cm paksusele turbapadjale laotatakse sõnnikukiht ning segatakse raske ketasäkkega 2–3 korda läbi). Turba-sõnnikukompostile on kasulik lisada fosforiidijahu (2–3% massist) ja turba happesuse neutraliseerimiseks mitmesuguseid lubiväetisi. Turba-sõnnikukomposti antakse põllule harilikult 20–40 t/ha.
• Mulla-sõnnikukomposti valmistatakse enamasti kasutuskohal, lisades sõnnikule 30% mulda. Teraviljakultuuridele antakse seda 20 t/ha, silo- ja rühvelkultuuridele 25­–30 t/ha.
• Fosforiidijahu-sõnnikukomposti valmistades lisatakse sõnnikuhoidlasse või -patareisse fosfo­riidijahu (3% sõnniku kuivmassist) ja superfosfaadi-sõnnikukomposti valmistades superfosfaati (1–3% sõnniku kuivmassist). Kompost valmib 3–5 kuuga, teravil­jadele antakse seda 5–10 t/ha, kartulile 10–15 t/ha ning silo- ja teistele söödakultuuridele 15–20 t/ha.
• Superfosfaadi-linnusõnnikukomposti valmistades lisatakse superfosfaati 10% linnusõnniku kogusest, seda komposti antakse teraviljadele kuni 3 t/ha ning silo- ja söödakultuuridele kuni 5 t/ha.
• Turba-lägakomposti ja turba-fekaalikomposti valmistatakse väetataval põllul või kuivendatud turbaväljal. Turvas paigutatakse kahte valli, nii et moodustuks mollikujuline süvend. Süvendisse kallatakse läga või fekaalid. Hiljem tõste­takse segu kühvellaaduriga auna. 1 t turba kohta võe­takse 0,5–1 t läga või fekaale. Oluline on, et käärimine toimuks temperatuuril 55–60°C, see tagab helmindimunade ja tõvestavate mikroobide hävimise. Kompost valmib lühikese ajaga (1–1,5 kuud), teraviljakultuuridele antakse seda 10–15 t/ha, silo- ja teistele söödakultuuridele 20–25 t/ha.
• Kommunaalmudakompost on reoveepuhastusseadmest pärinevaist taimetoitainerohkeist setteist (mudast) valmistatud kompost. Muda kompostitakse läbisegatavas või sundõhustusega aunas või bioreaktoris. Tahendatud muda peab sisaldama vähemalt 20–25% kuivainet. Lisades saepuru, puiduhakmeid, hek­seldatud põhku või kuiva turvast, suurendatakse kompostitava muda kuivainesisaldust 35–40%-ni. Põllumajanduses kasutatava mudakomposti suurim lubatud oht­like metallide sisaldus on 3 mg kaadmiumi, 300 mg kroomi, 600 mg vaske, 2 mg elavhõbedat, 100 mg niklit, 150 mg pliid ja 1500 mg tsinki 1 kg kuivaine kohta.
• Puidujäätmekompost valmistatakse puukoo­rest, puidu peenjäätmeist, saepurust, okastest ja muust sellisest, lisandina kasutatakse põhiliselt mineraalväetisi (karbamiidi 3,5–4,5 kg, ammooniumnitraati ja -sulfaati või kaltsiumnitraati 5–6 kg ning superfosfaati 3,5–4,5 kg 1 m³jäätmete kohta, soovitatav on lisada ka kaaliumväetisi). Happelistele väetistele lisatakse 1 m³ komposti kohta 4–6 kg põlevkivituhka. Puidujäätmekompostile võib lisada 1 m³ jäätmete kohta 150 kg reoveesetteid või linnusõnnikut või 250–300 kg läga. Puidujäätmekompost on kerge ja väga õhuline ning tal on suur veemahutavus ja neelamisvõime, sobib hästi kasvumullaks kasvu­hoonesse ja rekultiveeritavale maa-alale.

Kirjandus

• M. Raudseping. Kompost ja kompostimine. Tallinn, 2010

Välislingid

• Kuidas teha head komposti Aed ja Kodu kodulehel
• Komposti valmistamine Seemnemaailma kodulehel
• Komposti pildid

VE, 2006; EME 1, 2008 (P. Täll)