aun
Kaeraaun ja nisuaun
aun, piklik peamiselt loodusliku heina kuhil (pikkus harilikult 2–2,5 m, laius umbes 1 m ja kõrgus 1–1,5 m). Käsitsi heinakoristusel (loovõtul) pannakse hein auna järeltuulduma enne lõplikku kuivamist ja saadudesse seadmist. Auna laotakse hein rehasületäite kaupa kihtidena; ülemise kihi sületäied paigutatakse alumise kihi sületäite liitekohale, nii kujuneb pealt kaarjas aun.
Auna pannakse ka suvivilja, põhku, turvast, kartuleid või mättaid. Vanemal ajal tehti Põhja-Eestis odra- ja kaeraaunu kuni sajast ridamisi üksteise vastu toetatud vihust, mis kaeti pealt külili asetatud vihkudega. Suvivilja 19. sajandil üldiselt auna pannes ei seotud. Ida-Saaremaal, Muhus ja Läänemaal toestati ümarikud aunad toorestest vitstest kaartega, et tuul paremini läbi käiks. 19. sajandi lõpul viljaaunadest loobuti, sest kasutusele võeti mitmesugused puualused.
EME 1, 2008 (A. Reintam)
