Harilik oder

Odra tähad ja nende paiknemine: a kuuerealise odra kuuetahuline tähk, b kuuerealise odra neljatahuline tähk, c kaherealise odra tähk

oder (Hordeum), üheaastaste, talvituvate üheaas­taste ja mitmeaastaste kõrreliste sugukonda kuuluv rohttaimede perekond, umbes 20 liiki peamiselt parasvöötmeis. Kultuurliik harilik oder (H. vulgare) on lühikese kasvuajaga teravili, kasvatatakse peamiselt söödaks, vähem toiduks (tehakse kruupe, tangu, linnaseekstrakti, kamajahu jms). Lakkotra (H. jubatum) kasvatatakse ilutaimena.

Oder on vanimaid kultuurtaimi. Lähis-Idas kasva­tati kaherealist otra (H. distichone) juba umbes 9000 aastat tagasi. Nüüdisajal kasvatatakse peamiselt kaherealist ja kuuerealist otra (H. vulgare var. hexastichon). Odra vili on teris (tera), mida katavad sõklad (sõkalteris) või mis on sõkaldest kergesti eralduv (paljasteris). Oder on lühima kasvuajaga teravili (60–115 päeva), mistõttu teda viljeldakse nii mägedes kui ka põhjapiirkondades (kuni 70° pl). Kasvunõuete poolest on oder lähedane nisule, vajab parasniisket neutraalse reaktsiooniga liivsavimulda ning head eelvilja (sobivaimad on rühvelkultuurid, eriti kartul). Oder on tähtis tööstustooraine (õlletööstuses) ning oluline inimtoidus, kuid suurem osa odratoodangust läheb loomasöödaks. Eestis on oder peamine söödateravili. Sobib kõikidele loomadele, eelkõige sigadele (tärkliserikas nuumasööt tagab kõva peki ja hea liha). Proteiini on kuiv­aines keskmiselt 12,5% ja toorkiudu 6%. Sõkalde osatäht­sus võib olla 8–16%. Odra valk ei ole täisväärtuslik – vähe on lüsiini, väävlit sisaldavaid aminohappeid ja treoniini. Metaboliseeruvat energiat saavad veised kuivainest keskmiselt 13, sead 14,5 ja linnud 12,7 MJ/kg. Loomadele söödetakse ka odrakliisid ja odrapõhku. Odral on nii tali- kui ka suvivorme, Eestis on kasvatatud põhiliselt suviotra. 2007. aastal oli Euroopa Liidu (EL) suurim odra kogutoodang Hispaanias (11,7 miljonit t), järgnesid Saksamaa (11,03 miljonit t) ja Prantsusmaa (9,5 miljonit t). Eestis kas­vatati 2007. aastal suviotra 135 200 hektaril, kogusaak oli 359 900 t ja saagikus 2,66 t/ha: taliotra kasvatati 900 hektaril, kogusaak oli 2800 t ja saagikus 3,02 t/ha. 2009. aastal tootis EL-is kõige rohkem otra Prantsusmaa (12,9 miljonit t), järgnesid Saksamaa (12,3 miljonit t), Hispaania (7,3 miljonit t) ja Suurbritannia (6,8 miljonit t). Eestis kasvatati taliotra 2011. aastal 700 hektaril (kogusaak 1900 t ja saagikus 2,9 t/ha), suviotra 117 400 hektaril (kogusaak 287 000 t ja saagikus 2,6 t/ha).

Loe täiendavalt artiklit Eesti tera- ja kaunviljakasvatus.

VE, 2006; EME 2, 2009 (E. Lauk, S. Tölp); muudetud 2011