Eesti tera- ja kaunviljakasvatus

Hiidlased rukist lõikamas

Rukis

Juba umbes 4300–3500 eKr on Eesti alalt andmeid maaviljeluse kohta: soo- ja järvesetetest on saadud kultuurkõrreliste (täpselt ei suudeta määrata, oli see oder, nisu või kaer) õietolmu. Seega olid Eesti ala esimesed viljeldavad taimed teraviljad. III aastatuhandest eKr pärit leidudest (matmispaikadest ja asulakohtadest) on tuvastatud söestunud viljateri (oder). I aastatuhandel eKr hoogustus aletegemine, võeti kasutusele uusi põllutööriistu (karuäke), rannikualadel tekkisid esimesed põllupeenardega ümbritsetud põllusüsteemid. I aastatuhande (pKr) II poolel hakkas üksiktaluline asustus koonduma linnuste juurde küladesse. Talu suurust hinnati adramaa-ühikuga (algselt umbes 1 ha, hiljem see suurenes). Kultuurtaimedena kasvatati otra, nisu, talirukist ja läätse. 

13. sajandil oli Eestis teravilja kogusaak umbes 45 000 t. 17. ja 18. sajandil oli kogu Eesti majanduselu rajatud teraviljakaubandusele. Teravilja kogusaak oli 120 000 t, Eestist veeti välja 30 000–40 000 t teravilja aastas (peamiselt rukist ja otra). 18. sajandi lõpul vähenes väljaveetava teravilja hulk 10 000 tonnini aastas. 1816. ja 1819. aasta talurahvaseadusega tunnistati talupoeg vabaks, 1849.–65. aasta agraarseadusega keelati teoorjus, algas talude päriseksostmine. Mõisad said sellega juurde raha, et osta uuenduslikke põllutööriistu- ja masinaid. Algas põllumajanduse uus tõusuaeg. 1875 alustas Sangaste krahv Friedrich Berg rukkiaretusega. 1919. aasta maaseadusega võõrandati kõik mõisamaad. 1938 oli Eestis teravilja all 590 024 ha maad, teravilja kogutoodang oli 708 600 t. Riiklikku viljaostu teostas Riigi Viljasalv. 1940 vähenes teraviljatoodang 654 900 tonnini, 1942 oli see 419 400 t (60% sõjaeelsest tasemest). 1943 vähenes teravilja kogutoodang veelgi (366 900 t), hakkas kehtima teravilja riigile andmise kohustus. Sõja lõpul oli teravilja toodang vaid 306 300 t. Seoses põllumajanduse riikliku ümberkorraldamisega langes teraviljatoodang 1955. aastaks sajandi madalaimale tasemele – 228 400 tonnini. 1960–80 kasvas põllumajandustoodang (sealhulgas ka teraviljatoodang) jõudsalt, põllumajanduse tootlikkus oli Eestis võrreldes muu Nõukogude Liiduga kõrgeim. Umbes 70% toodetud teraviljast läks söödaviljaks.

Agronoom Ants Pihlakas Rae vallas teravilja koristuskadusid määramas

1980. aastail kasvatati Eestis teravilja 400 000–450 000 hektaril, 1990. aastate II poolel võttis teravili enda alla 300 000–350 000 ha. Oluliselt kahanes odra külvipind, rukki külvipind vähenes enam kui 2 korda. Suurenes suvinisu, kaunvilja ja segavilja kasvupind. 1995–99 oli teravilja aastatoodang 405 000–668 000 t, seega 1 elaniku kohta 280–460 kg teravilja aastas. 2010. aastal kasvatati teravilja kokku 275 100 hektaril, mis on 41 300 ha võrra ehk 13,1% vähem kui 2009. aastal. 2010. aasta teravilja kasvupinnast moodustasid suviteraviljad 75,1% (206 700 ha) ja taliteraviljad 24,9% (68 400 ha). Teravilja kogusaagiks saadi 670 000 t ning keskmiseks saagikuseks kujunes 2435 kg/ha. Teraviljade kogusaak vähenes 2009. aastaga võrreldes 203 500 t võrra ehk 23,3% ning saagikus vähenes 11,8%. Teravilja kogusaagist moodustas rukis 3,7%, nisu 48,4%, oder 37,7% ning kaer 7,8%. Võrreldes 2009. aastaga vähenes rukkisaak 35,8% ning nisu-, odra- ja kaerasaak vähenesid vastavalt 4,2%, 33% ning 39,3%. 2010. aasta sügisel külvati 2011. aasta saagiks 60 500 ha talinisu (võrreldes eelmise sügiskülviga 18,6% enam), 11 900 ha rukist (– 24,6%) ja 700 ha taliotra (– 57,8%). Teravilja tarbitakse Eestis üle 700 000 t aastas. 2010. aasta lõpus tekkinud söödavilja defitsiit (hinnanguliselt puudus umbes 40 000 t söödavilja) ja kõrged teravilja (sh söödavilja) hinnad tegid loomakasvatajate olukorra raskeks. 2010. aastal oli kaunviljade kasvupind 7300 ha, mis on 2400 ha võrra ehk 50% suurem kui 2009. aastal. Kogusaak oli 12 000 t ning keskmiseks saagikuseks kujunes 1640 kg/ha.

Eesti kohalike teraviljasortide aretusega tegeleb Jõgeva Sordiaretuse Instituut. Eesti Rukki Selts propageerib traditsioonilist rukkileiba ja tegeleb Eesti kõige kuulsama rukkisordi 'Sangaste' alalhoidmisega.