Berg, Friedrich

Friedrich Georg Magnus von Berg (aastast 1856 krahv; 16. II 1845 Tartu – 22. III 1938 Sangaste), baltisaksa põllumees, sordi- ja tõuaretaja ning leidur; põlisaadlik (Sangaste Berge on mainitud Liivimaa kirjalikes allikates esimest korda umbes 1500. aastal), Friedrich Wilhelm Rembert von Bergi vennapoeg, Tartu Ülikooli audoktor (1929). Õppis Pariisi ülikoolis ja Collége de France'is, täiendas end ning praktiseeris Inglismaal ja Šotimaal.

Sangaste loss

Pärinud 1873 Sangaste mõisa, ehitas ta 1874–81 sinna lossi (arhitekt Otto Pius Hippius, 1826–83) ja rajas selle lähedale vahelduva pinnamoega maa-alale vabas stiilis viie tiigi ja forelliojaga suure liigirohke pargi, kus korraldas pikaajalisi võõrpuuliikide introduktsiooni- ja aklimatisatsioonikatseid. Kujundas Sangaste mõisast eeskujuliku, mitmekülgselt arendatud taime- ja loomakasvatusega majapidamise. Rajas liigniisketele aladele hagudrenaaži, katsetas ja kasutas mineraalväetisi, rakendas viljavaheldussüsteemi ja 12-väljalist põllukülvikorda, arendas puuviljandust ja sooviljelust, oli Eesti alal esimesi kultuurrohumaade rajajaid ja lutsernikasvatajaid, katsetas loomasöödana päevalille, maisi, söödaporgandit, pastinaaki (aed-moorputke) jm uusi kultuure ning silosööta. Hakkas 1870. aastail tegema sordivõrdluskatseid (eriti kartulisortidega) ja aretama oludekohaseid taimesorte. 1875 alustatud rukkiaretusest saadud saagirohke ja talvekindel rukkisort 'Sangaste' – maailma vanimaid rukkisorte – levis kõikjale Liivimaa ja Eestimaa kubermangu ning seda kasvatatakse ka tänapäeval, mh Kanadas ja Soomes (sh sordiaretuse lähtematerjalina).  Eestis on 'Sangaste' rukis Jõgeva Sordiaretuse Instituudi üks säilitusaretuse sorte, samuti on ta populaarne talirukkisort mahetootmises.

Krahv Bergi mälestussammas Sangastes

Berg edendas tõukarja ja hobusekasvatust. Tema mõisast ostetud sugutäkk Hetmann sai aluseks tori hobusetõule. Lossitiikides kasvatati vääriskalu (peamiselt karpkala), metsapargis faasaneid. Pööras suurt tähelepanu põllu-, majapidamis- ja loomakasvatustööde mehhaniseerimisele: puhaslaudas kasutati rippraudteed, sööda ja sõnnikuveoks lauda ja hoidlate vahel rööbasraudteed, rakendati masinlüpsi, mõisahoonetes (ka lautades ja tallides) oli veevärk, esimesena Eesti alal kasutati kartulikombaini ja (aastast 1895) aurujõul töötavat iseliikuvat rehepeksumasinat. Berg konstrueeris ise piimajahuti ja tsentrifugaaljõul põhineva teraviljasorteermasina ning korraldas piima veo raudteel eriliste külmutusvagunitega. Sangaste mõisas oli aastast 1896 telefon ja aastast 1907 elekter, 1896–1918 töötas mõisa juures erahaigla (laatsaret), lossis oli soojaõhuküttesüsteem. Berg oli ka Baltimaade esimesi autoomanikke.

Eduka põllumajandusliku tegevuse eest sai ta autasusid, sh 1889 Pariisi maailmanäituselt aurahasid rukki, kaera ja kartulisortide eest ja Venemaalt Vaba Majandusühingu hõbeauraha talinisusordi 'Sangaste' eest ning Chicago maailmanäituse I auhinna rukkisordi 'Sangaste' ja teraviljasorteermasina eest. Ülevenemaalise majandite võistluse võitjana sai Sangaste mõis 1912 suure kuldmedali. Sajandivahetusel kuulusid Bergile Eesti alal ka Hummuli, Aitsra ja Ala mõis, Läti alal, Poolas ja Soomes igaühes kolm majoraatmõisa ning Kamtšatkal kalatööstus.

Avaldanud rohkesti teadusartikleid kodu- ja välismaa ajakirjanduses ning raamatuina reisikirjeldusi. Propageeris põllumajanduslikku ühistegevust. Toetas majanduslikult andekate noorte (nt keemik Gustav Tammanni) õpinguid. Oli paljude teadusorganisatsioonide liige ja auliige, sh Pariisi Leiutajate Akadeemia ja Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi kirjavahetajaliige ning Inglismaa Kuningliku Põllumajandusseltsi liige.

1991 asutasid Eesti Põllumajandusülikool, Eesti Põllumajandusmuuseum, Eesti Looduseuurijate Selts, Tartu Ülikool, Eesti Baltisaksa Kultuuri Selts ja firma Estico (praegu AS Estiko-Plastar) Tartus Bergi Fondi, mis aastast 2000 tegutseb seltsinguna (selle tegevust juhib Eesti Rukki Selts).

Töid

• Aus Petersburg nach Poti (1879)
• Tagesbuchblätter aus der Krim (1885)
• Roggenzüchtung (1888)
• Das Auswintern des Getreides (1891)
• Die Bearbeitung des Ackerbodens (1892)
• Ertragreiche Kartoffelsorten (1894)
• Kunstsõnnik talupõllul. – Postimees, 7. august 1901
• Kalakasvatamine (1909)

Organisatsiooniline kuuluvus

• Pariisi Leiutajate Akadeemia kirjavahetajaliige
• Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi kirjavahetajaliige
• Inglismaa Kuningliku Põllumajandusseltsi liige
• Soome Põllutööseltsi liige
• Keiserliku Vaba Majandusühingu liige (auliige aastast 1888)
• Eesti Loodusuurijate Seltsi liige
• Riia Loodusuurijate Seltsi liige (auliige aastast 1910)
• Õpetatud Eesti Seltsi liige

Autasud

Mälestuskivi rukkisordile 'Sangaste'

• I auhind Pariisi maailmanäitusel ('Sangaste' talirukkisordi ning kaera- ja kartulisortide eest; 1889)
• I auhind Chicago maailmanäitusel ('Sangaste' talirukkisordi ja teraviljasorteermasina eest; 1893)
• Ülevenemaalise majandite võistluse võitja suur kuldmedal (1912; Vene impeeriumis viiendana)
• Venemaa Vaba Majandusühingu hõbeauraha (talinisusordi 'Sangaste' eest)

Kirjandus

• L. Kaaramaa ja H. Kübar. Põllumajanduslik Sangaste. Tallinn, 1980
• J. Kahk. Sangaste „rukkikrahv” Berg. Tallinn, 1992
• Von Bergide perekonnalugu. Tartu, 1993
• Bergid ja Sangaste. Tartu, 1994
• 150 aastat krahv Friedrich Bergi sünnist. Tartu, 1995
• Krahv Friedrich Berg ja mets. Tartu, Tallinn, 1995
• Eesti teaduse biograafiline leksikon. 1. köide. Tallinn, 2000