Tagasi ETBL-i avalehele

lutsern

Humallutsern

lutsern (Medicago), Euraasia ja Aafrika ühe- või mitmeaastaste rohttaimede, harvemini poolpõõsaste ja igihaljaste lehtpõõsaste perekond liblikõieliste sugukonnast; 60, teistel andmetel 100 liiki. Lehed kolmetised, õied silinderjais kuni nutitaolistes kobarates, kaunad sirpjad või kruvijalt keerdunud. Varred võivad olla püstised, tõusvad või lamanduvad, on nii puhmikulisi kui ka võsunditega või juurevõrselisi vorme. Juurekava on tugev, ulatub kuni 2 m sügavuseni. Lutsernid kasvavad hästi kobedatel õhurikastel neutraalse ja aluselise reaktsiooniga muldadel; taluvad hästi põuda. Lutsernid on liblikõielistest heintaimedest väärtuslikemaid söödataimi (sobivad nii niitmiseks kui ka karjatamiseks), sisaldavad rohkesti toitaineid, proteiine ja vitamiine. Eestis on seni kasvatatud ja katsetatud nelja mitme­aastase lutserniliigi sorte – harilikku lutserni (M. sativa), hübriidlutserni (M. x varia), sirplutserni ehk kollast lutserni (M. falcata) ja põhjalutserni (M. borealis); looduslikult kasvab Eestis ka üheaastane (talvituv) humallutsern (M. lupulina). Hübriidlutsern annab kiire kasvu tõttu suve jooksul 3–5 saaki. Haljassöödaks niidetakse lutserni õienuppude moodustamise algul, hiljem ta puitub kiiresti. Selles järgus sisaldab haljaslutsern keskmiselt 17–20% kuivainet (kuivaines 20–24% proteiini). Mineraalelementidest on temas rohkesti kaltsiumi (kuivaines 17–19 g/kg). 1 kg haljaslutserni kuivainet annab veistele 9,5–10 ja siga­dele 8–9 MJ metaboliseeruvat energiat. Söötmisel tuleb arvestada, et lutsernid sisaldavad spetsiifilisi toime­aineid (saponiine), mis võivad põhjustada hemolüüsi ja tümpaaniat ehk puhitust. Lutsernist tehakse heina, rohukuiviseid ja silo. Lutserniheinas on rohkem proteiini (kuivaines 15–18%) ja kaltsiumi (kuivaines 16–17 g/kg) kui kõrrelistes, 1 kg lutserniheina kuivainet annab keskmiselt 8–9 MJ metaboliseeruvat energiat. Sobib söödaks lüpsikarjale ja noorloomadele. Lutsernist val­mistatud rohujahu söödetakse kui head proteiiniallikat sigadele ja lindudele. Jõgeva Sordiaretuse Instituudis on aretatud hübriidlutserni sordid 'Jõgeva 118', 'Karlu' ja 'Juurlu'. Eestis võib lutserni leviku alguseks lugeda 19. sajandi keskpaika, Eesti esimene teada olev lutsernikülv tehti Õisu mõisas.

VE, 2006; EME 2, 2009 (M. Paivel, S. Tölp); muudetud 2011