Tagasi ETBL-i avalehele

rekultiveerimine

Maardu Põhjakarjääri kallastele on istutatud puid

rekultiveerimine, inimtegevusega (tööstusliku toot­misega, kaevandamisega, tee ehitamisega vm moel) rikutud või lõhutud maa parandamine ning taimestamine, maa-ala kujundamine kultuurmaastikuks. Tehnilist rekultiveerimist tehes tasandatakse tekitatud künk­likud puistangud vm inimtekkelised maapinna eba­tasasused, purustatakse ja tasandatakse mahajäetud teetammid, asfaltkattega väljakud jm tehismoodustised ning ala kaetakse kas sealtsamast varem kooritud ja ajutiselt ladustatud või mujalt veetud mullakihiga. Bioloogiline rekultiveerimine on tehniliselt rekultivee­ritud maa-ala taimestamine kas puude-põõsastega, looduslike rohttaimedega või põllumajanduskultuuridega. Metsanduslikul rekultiveerimisel või mitmeaastaste heintaimede kasvatamisel pole tasandatud karjääripuistangute ja mitmesuguste kivimikihtide mullaga katmine vajalik, sest muld moodustub produktsiooniprotsessi edenedes sinna koos taimkatte arenemisega. Rekultiveerimisel metsastatud karjääripuistangud on suurepärased objektid taim-muld-süsteemi kujunemise ja arenemise ajalis-ruumiliseks jälgimiseks. Eestis on metsastatud põlevkivikarjääre enam kui 8000 ha, häid kogemusi on andnud ka põlevkivikarjääride agronoomiline rekultiveerimine. Ehituslik rekultiveerimine on nt hoonete, teede, veehoidlate, prügilate ja staadionide (koos kommunikatsioonidega) rajamine tööstuses või kaevanduses rikutud aladele.

VE, 2006; EME 2, 2009 (L. Reintam)