Meremäe maastik

Irboska lavamaa, maastikurajoon Kagu-Eestis, moodustab Venemaal paikneva laiaulatusliku lavamaa väikese läänesopi; 73 km².

Suhteliselt kõrge tasandik (140–165 m) külgneb edelas Haanja kõrgustikuga (mõnikord on peetud selle osaks). Irboska lavamaale on iseloomulik, et Ülem-Devoni Pļaviņase lademe õhukesekihiline dolomiitlubjakivi paikneb maapinna lähedal ja rohkesti on õhukese pinnakattega moreenitasandikke (89%). Lubjakivide avamuse põhjapiiril oleval kühmul asub 2–3 m kõrgune Tiirhanna astang, sealt murtud kive on kasutatud ehituses ja lubja põletamiseks. Astangu jalamil liivakivialal paiknev allikaline rohumaa kuulub Palumaa maastikurajooni. Lubjakivirohkuse tõttu on Haanja kõrgustiku jalamil Meremäe ümbruses tekkinud Lõuna-Eesti ainus karstiala. Madalates karstilehtrites neeldunud vesi väljub põhja pool allikaina (Ojaotsa läte jmt), millest saavad alguse Piusa jõkke paremalt suubuvad ojad (Obinitsa ehk Tuhkvitsa, Tsirgu) ja Tuplova jõgi. Nende orud lõikuvad ligi 20 m sügavusse. Orgude pervealasid liigestavad metsased uurakud. Valdavad pruunid näivleetunud mullad. Suurema osa Irboska lavamaa alast moodustab põllumaa (66%). Metsad paiknevad leede-liivmuldadel Meremäest idas ja kagus (Marinova mets) riigipiiril. Kaguosa leede-gleimuldadel kasvavas rabastunud männikus asuvad paikkonna ainus looduslik seisuveekogu Engli (Tiklase) järv (7,7 ha) ja mõned suuremad sood (kokku ainult 2,4%).

Etniliselt kuulub ala Setumaasse.

Kirjandus

• I. Arold. Eesti maastikud. Tartu, 2005

EE 12, 2003 (I. Arold); muudetud 2011