org
Oru tüüpe
org, pikk ja suhteliselt kitsas negatiivne pinnavorm, mida kahest küljest piiravad veerud ja mille põhi on suudme poole kaldu. Enamik orge on vee uuristatud (erosioonilised) või tektooniliste jõudude tekitatud, vähem on jää tegevuse tagajärjel tekkinud (eksaratsioonilisi) ja karstiorge, mäestikes on palju mäeliustike kujundatud ruhiorge. Eristatakse oru põhja (selle moodustavad harilikult jõesäng ja sootidega lamm, mille suurvesi üle ujutab), pervesid, veerusid ja terrasse.
Ristlõike alusel jaotatakse orud morfoloogilisteks tüüpideks; oru kuju oleneb tema kujunemisviisist, ala geoloogilisest ehitusest, tektoonikast, pinnamoest ja kliimast (näiteks võivad lamm ja terrassid puududa, ühel orul võib olla mitme tüübi tunnuseid). Ristlõike alusel eristatakse peamiselt säng- (koosneb ainult voolusängist), sälk- ( järsud veerud, vesi täidab osaliselt), mold- (lauged veerud, voolusäng hõlmab osa oru põhjast) ja lammorge (oru põhjas lamm, harilikult ka terrasse) ning kanjoneid.
Selle järgi, kuidas orud tektooniliste struktuuride suhtes paiknevad, eristatakse diagonaal-, rist- ja pikiorge. Peaorg koos lisaorgudega (I, II järk jne) moodustab orustiku.
Vaata ka seotud artikleid
EE 7, 1994; VE, 2006; muudetud 2012
