park, tavaliselt mõnd esinduslikku hoonet ümbritsev korrastatud ja kujundatud, enamasti mitmekesise taimkattega haljasala, moodustab koos hoonega ansambli. Pargi kujundamisel kasutatakse mitmesuguseid maastikuelemente (sh veekogusid), muru, puid, põõsaid ja lilli, enamasti on seal rajatisi (nt paviljone, pursk­kaeve) ja kunstiteoseid (nt skulptuure). Eestis hakati parke rajama 17. sajandil mõisasüdamete ümber, kujundu­ses arvestati alati maastiku reljeefi ja veekogusid ning mõisasüdame hooneid. 19. ja 20. sajandi vahetusel oli Eestis umbes 1500 mõisa- ja kirikuparki, 50 linnaparki ja 200 taluparki. 1. I 2007 oli Eestis 548 looduskaitsealust parki ja puistut.

Loe täiendavalt artikleid aiakunst ja maastikukujundus.

Välislink

• Pildid parkidest

EME 2, 2009 (Ü. Tamm)