söögipeet
Söögipeedi taim ja vili
söögipeet, punapeet (Beta vulgaris ssp. esculenta var. rubra), hariliku peedi teisend. Harilik peet on kaheaastane maltsaline, kelle paljusid alamliike ja teisendeid kasvatatakse põhiliselt Euroopas ja Aasias. Kõik peedi kultuurvormid ristuvad omavahel; liitviljas (nn kägaras) on 2–5 seemet.
Söögipeet on valge kuni violett- või purpurpunase jämenenud juurega köögivili, Eestis kasvavate söögipeedisortide juurikas ja lehed on punased (antotsüaanisisalduse tõttu). Juur jämeneb kambiumiringide juurdekasvamisega, peedi ristlõikel on näha vaheldumisi tumedaid ja heledaid ringe. Toiduks tarvitatakse noori lehti ja juurikat, maitsvaim on alla 10 cm läbimõõduga peet, sest temas on vähem kiudainet, rohkem suhkrut ja mineraalsooli. Söögipeedis on palju suhkrut, naatriumi, kaaliumi, magneesiumi, joodi, rauda ja vitamiine, tema mahl soodustab vereloomet ja maksatalitlust. Söögipeet on kõige külmaõrnem juurvili, teda ei tohi külvata kevadel liiga vara.
Välislingid
EME 2, 2009 (L. Issako); muudetud 2011
