Liivi lahe põhjareljeefi kaart

Liivi laht, ka Riia laht (läti Rīgas jūras līcis), Kuramaa kirderanniku, Vidzeme (Liivi) ranniku, Eesti edelaranniku ja Saaremaa vaheline Läänemere osa, jaguneb Eesti ja Läti territoriaalveeks. Avamerega on ühenduses Kura kurgu (Irbe väina) ning Väinamerega Suure ja Väikese väina kaudu.

Lahe põhjarannik on liigestunud ja madal, 5 m sügavusjoon kulgeb rannast 10–15 km kaugusel. Lätis on rannajoon üldiselt sirge, kohati leidub rannajärsakut ja luiteid, 5 m sügavusjoon kulgeb rannajoonest 2–3 km kaugusel. Sügavaim koht on Kuramaa ranniku lähedal asuv Mērsragsi haudmik (66 m). Lahe keskosas paikneb voorja künnisena madal, mille kõrgeim osa moodustab Ruhnu saare, selle kõrval ida pool on lahe sügavaim piirkond (50 m).

Suuremad saared on ka Kihnu, Abruka ja Manilaid.

Vee temperatuur on suvel 17–18, madalates lahtedes kuni 19 °C, talvel keskmiselt 0 °C. Jääkate jaanuarist aprillini, üleni jäätub 30% talvedest, 28% talvedest ei külmu lahe keskosa. Jää lagunemisel kuhjub rannavette rüsijäävalle (need võivad olla kuni 20 m kõrged). Aastas saab Liivi laht vett 30,7 km³ jõgedest ja 10,3 km³ sademeist, vee soolsus (3,5–6,5‰) on üldiselt väiksem kui Läänemere avaosas.

Peamised püügikalad on räim, meritint, koha, kilu ja ahven, püütakse ka angerjat, silmu ja lõhet. Varem tegeldi Ruhnus jm ka hülgepüügiga. Peamised sadamad on Riia, Pärnu ja Roomassaare, kohalikud kala- ja jahisadamad Mõntu, Nasva, Kärsa, Kõiguste, Tõstamaa, Liu, Võiste, Treimani, Salacgrīva, Engure, Skulte, Mērsrags ja Roja. Liivi lahe ääres on mitu suvitus- ja puhkepiirkonda (Jūrmala, Saulkrasti, Pärnu, Kuressaare).

Vanimaid maininguid: 1634 Sinus Curlandicus, 1747 Sinus Livonicus ja Sinus Rigensis.

EE 12, 2003; muudetud 2011