Kihnu saar
Aasta keskmine sademetehulk Pärnus ja Kihnus
Kihnu, Liivi lahe suurim saar (pindala 16,38 km2; koos ümbritsevate asustamata laidudega 16,65 km2); koos asustamata lähilaidudega moodustab Pärnumaa Kihnu valla. Maastikulise liigestuse järgi kuulub Liivi lahe rannikumadalikku. Mandrist (Tõstamaa poolsaarest) eraldab Kihnut umbes 12 km laiune Kihnu väin, lähim koht mandril on Tõstamaa poolsaarel asuv Lao neem, lähim suurim saar Manilaid (7,5 km kaugusel). Kihnu saart ümbritsev meri on madal ja kivine, seetõttu on saare ümber kõikjal rohkesti väikeseid laide (suarduid) ja madalaid veealuseid seljandikke (liede). Saart ümbritseb kokku 56 asustamata laidu. Eriti laiduderikas ja kääruline on rannajoon saare lääneosas Linaküla kohal ja saare põhjaosas, kus asuvad Sangelaiud. Kõik laiud on enamasti kruusased või liivased, pikliku kujuga ja enamasti pindalaga alla 0,01 km2. Kihnu saare pinnakate koosneb valdavalt liivast ja kruusast. Saare keskosas on kuni 8,5 m kõrgune männimetsaga kattunud seljak, mujal valdavad puis- ja rannaniit ning karjamaa, lääne- ja kirderannikul on liivikuid, rannikumeres palju rändkive ja kivikülve. Kihnus ei ole soid, väga vähe kasvab valget leppa ja kuuske. Kliima on mereline ja Eesti keskmisest pehmem.
Saarel on Kihnu hoiuala ja saarest loodes olevatel Sangelaidudel Sangelaiu kaitseala. Kaitsealuste üksikobjektidena on Kihnus Kassikivi (rahvamaja lähedal; kaitse all 1941. aastast) ja Liiva-aa Suur kivi (Linakülas; kaitse all 1938. aastast) ning kolm Kihnu mõisaaseme pärna ja Koksi talu tamm (Lemsi külas; kõik puud on kaitse all 1938. aastast).
Saare kirdeosas Lemsis asub Kihnu sadam ja põhjaosas Sääre külas on lennuväli. Lõunatipus Pitkana otsal on tuletorn.
 Kihnus on ka liivaranda |  Kihnu maastik |  Kihnu rändkividega rand (taamal Kihnu tuletorn) |
Vaata ka seotud artiklid
MerLe, 1996; EE 12, 2003; muudetud 2011
