Tagasi ETBL-i avalehele

Liivi lahe rannikumadalik

Liivi lahe rannikumadalik, pinnamoe suurvorm ja Eesti edelapoolseim maastikurajoon, hõlmab ka Kihnu, Ruhnu ja Manilaiu ning neid ümbritsevad rohked laiud; 872 km2. Põhjast piirneb Lääne-Eesti madaliku, kirdest Soomaa, idast Sakala kõrgustiku ja Metsepole madalikuga. Maismaapiir kulgeb kaarjalt AudruSindiSurjuKilingi-NõmmeUrissaareMassiaru joonel.

Endel Varepi maastikulise liigestuse järgi loeti Liivi lahe rannikumadalik Pärnu madaliku osaks, Ivar Arold on ta omaette eristatud.

Saared ja rannik

Kabli rand

Ranna lähedal on Uulu ja Kabli vahel 23 madalat liivast ja kruusast kivirohket saarekest (neist ainult 4 on suuremad kui 1 ha), mida katavad rannaniit (sooldunud rannikumuldadel) ja roostik. Rannik kuulub õgvenevasse kulutus-kuhjelisse rannikutüüpi. Liivi lahe rannikumadalik on rannikuterrass, mis on kujunenud mere alt vabanedes (maapind kerkib kuni 1,6 mm/a) ja kus meresetete kuhjumine jätkub nüüdisajalgi, eriti Pärnu jõe suudme piirkonnas. Peale mere- ja tuuletekkeliste (vastavalt 44 ja 4% alast) pinnavormide on lõunaosas ka lainete uhutud moreenitasandikke (13%) ja keskosas kunagistest laguunidest kujunenud soid (11%). Madalal rannavööndil vahelduvad taimkatteta liivarannad (Valgerannas, Pärnus, Kablist lõunas) sooldunud rannikumuldadel kujunenud kamardunud moreeniranna- (Tahkurannas) ja möllirannaaladega, mida katavad rannaniit ja roostik. Audrus ja Tahkurannast lõuna pool paiknevad glei-liivmuldadega laiemad rannikualad on kuivendatud põlluks, mida on kohati kahjustanud tuulekanne.

Pärnu lahe põhjakaldal olev liivane Valgeranna rand

Ruhnus Limo rand

Manilaiul on ka rändrahne

Rannamoodustised

Liivi lahe rannikumadaliku lõunaosa paigastikud

Maastikurajooni veeolude, muld- ja taimkatte kujunemisel ning sellest johtuval looduskasutusel on olnud tähtsad kolm erivanuselist rannamoodustiste vööndit. Idapoolseim, MassiaruLodja joonel asuv Balti jääpaisjärve vöönd (kõrgus Urissaarel 56 m ü.m) on oma läänejalamist enamasti 7–10 m kõrgem, piki vallistikku paiknevad seal glei- ning kohati ka leet-gleimuldadel põllud ja asustus ning kulgeb tähtsaim kohalik tee. Kõige suurem, tiheda asustuse ja teedega (sh Via Baltica lõik) luitestunud rannavallide ja luiteala asub Pärnu ja Ikla vahemikus. Selle moodustavad Häädemeestest Uuluni ulatuvad kaks (Antsülusjärve ja Litoriinamere) vööndit ja nende vahel paiknev laguunitekkeline Tolkuse raba (55 km2). Viimase lõunaosas on kinnikasvava järvega laukaline, turbasambla suure juurdekasvuga (1,8 mm/a) raba (16,19 km2). Põhjaosas on kidur madalsoo (34,72 km2) ja kasvab kuuse-kase segamets. Läänepoolseim, Litoriinamere luitevöönd (kõrgus enamasti 4–9 m ü.m) küünib Häädemeestel 22 m-ni (Vingerja mäed), põhja pool Rannametsas järsunõlvalise (kalle 24–25°) Tornimäe luitena 34 m-ni; viimase kõrval on 40 m kõrgune Tõotusemägi. Need on ühed Eesti kõrgeimad luited. Neist põhja pool (Võistes) madalduvad metsased liivakuhjatised 15–12 m-ni, Võistest kagus ja Pärnu pool veelgi enam. Tolkuse rabast idas paikneb keskmine (Antsülusjärve-aegne) rannamoodustiste vöönd (Uulu ja Häädemeeste vahel, 6–16 m ü.m) ja selle taga (idas) raba (16,31 km2), mida ümbritseb Soometsa madalsoo. Need sood koos neid ääristavate rannamoodustiste ja Võistest Häädemeesteni ulatuva vööndiga kuuluvad Luitemaa looduskaitsealasse.

Tolkuse raba paikneb Antsülusjärve ja Litoriimamere rannamoodustiste vahel

Rannametsa luited on Eestimaa kõrgeimad

Liivane pinnas on põhjustanud Ura jõel varingu

  

Taimestik ja siseveed

Liivi lahe rannikumadalik on metsarohke (63% alast), Surju, Kilingi-Nõmme ja Treimani vahemikus laiub glei- ja leet-gleimuldadel peaaegu inimasustuseta metsalaam. Põllumajandusalasid on 26%. Liivi lahe rannikumadaliku idaosa veestavad Reiu ja Ura jõgi, põhjaosa Pärnu, Sauga ja Audru jõe alamjooks, keskosa läbib Timmkanal. Lõunaosas voolab Nigula rabast merre Lemmejõgi (pikkus 23 km).

Pärnu jõgi Sindi-Lodjal Reiu jõe suudme juures

Timmkanal (2001)

Kabli lodumets

Asustus

Suuremad asulad on Pärnu, Kilingi-Nõmme, Audru, Paikuse, Uulu, Võiste, Häädemeeste, Kabli, Treimani ja Ikla.

Vaata ka seotud artikleid

Kirjandus

EE 12, 2003 (I. Arold); Pärnumaa, 2008; muudetud 2011