roostik
Kasari jõe alamjooksu roostikus valdab taimedest pilliroog
Roohabeka elu on üksnes roostikega seotud
roostik, maismaa ja veekogu piirialal paiknev taimekooslus või ökosüsteem, on ajuti või pidevalt üle ujutatud. Valdavaks taimeks on harilik pilliroog, koos temaga kasvab hulgaliselt ka hundinuie ja järvekaislat. Roostikul on erakordselt kõrge bioloogiline produktiivsus (10–40 t/ha orgaanilist ainet aastas), olles üldse üks tootlikumaid kooslusi. Põhja-Euroopas on roostike pindala tunduvalt vähenenud. Eestis on suuri roostikke Matsalu lahes, Saaremaa lõuna- ja kagurannikul ja mujal. Roostikud on paljude lindude pesitsus-, varje- ja toitumispaigaks (näiteks hüüpidele, roolindudele, rooruigale, roohabekale ja roo-loorkullile). Kaladest elab seal enim haugi, latikat ja roosärge.
Roostikud on kiiresti muutuvad elupaigad, vee toodud hõljum settib, pilliroo risoomid kõdunevad ja muutuvad turbaks, algab maastumine ja kuivemaks muutunud kasvukoha hõivavad peamiselt pajud. Roostikus kasvavat pilliroogu tarvitatakse (harilikult jää pealt niidetuna) ehitusmaterjaliks (roliitplaadid, katuseroog), tselluloosi toorainena, loomasöödaks ja mõnel teisel otstarbel.
Vaata ka seotud artikleid
Kirjandus
- Ökoloogialeksikon. Koostaja V. Masing. Tallinn, 1992
- E. Pihu, A. Turovski. Eesti mageveekalad. Tallinn, 2001
- M. Leht (toimetaja). Eesti taimede määraja. Tartu, 2007
- L. Jonsson. Euroopa linnud. Tallinn, 2008
- Roostike strateegia Väinamere piirkonnas 2008–2018. Tallinn, 2008
- M. Greenhalgh, D. Ovenden. Euroopa magevee-elustik. Tallinn, 2008
Välislink
EE 8, 1995; muudetud 2011
